Jahtklubi Dago 
Jahtklubi Dago Sõnumi, et JK Dago on sisse saanud hea arenguhoo, tõi Hiiu Leht oma lugejateni juba mullu. “Sel aastal on ees veelgi suuremad väljakutsed,” kinnitas klubi kommodoor Meren Tamm.
Kui eelmisel aastal investeeriti toetajate abiga paadiparki 10 000 eurot, siis selle aasta plaan on märksa suurem – investeerida veel 50 000 eurot.
“Nii suur investeering on tõenäoliselt enamiku MTÜde mõistes unikaalne, veelgi enam Hiiumaa kontekstis,” ütles Tamm.
Selle summa eest on jahtklubil plaanis soetada 12 vähekasutatud, paari-kolme aasta vanust Optimisti, RIB-kaatri ja treileri, millele mahuvad korraga kaater ja kaheksa Optimisti.
“Kui jahtklubi lapsed lähevad sellega näiteks mandrile võistlustele, mahuvad kõik ära – edasijõudnuid, kes võistlustel käivad, meil praegu väga palju rohkem ei ole,” selgitas Tamm.
“Kui tulevikus peaks mõni neist istuma suuremasse paati, siis loomulikult saab sellega vedada ka Zoome või Lasereid ja miks mitte ka purjelaudu – kõiki neid annab sinna paigutada.”
10 000 vaja lisaks
Klubi eestvedajad on võtnud nõuks, et Hiiumaa purjetamisele tuleb elu korralikult sisse puhuda ning alustada eelkõige laste ja noorte purjetamisest. Tamm ütles, et võimalik on see vaid seetõttu, et klubi eestvedajad ja liikmed on oma hingega 110 protsenti ja rohkemgi asja juures ning panustavad ühiste eesmärkide nimel.
Suures osas on tänavused toetajad needsamad, kes juba mullu panustasid klubi noorte purjetajate varustusse 10 000 eurot ehk klubi arengule mõtlevad kaasa Postimees Sailing Team´i liikmed, kes oma suure purjekaga samuti jahtklubi lipu all sõidavad.
“Nad küll on enamuse ajast oma jahiga Tallinnas ja käivad suurvõistlustel, aga oma meeskonnaga panustavad nad hästi palju meie klubi arengusse,” rääkis kommodoor. “Mitmed tiimi liikmed, näiteks roolimees Juss Ojala, on treeninud Ott Epneri käe all ja saanud siit purjetamispisiku, samas on neil jäänud ka tugev side oma kodusaare ja purjetamisega.”
Nii on tänu toetajaile tänavu juba koos 40 000 eurot, 10 000 eurot on veel juurde vaja.
“Kes tunneb, et Hiiumaa võiks olla koht, kus purjetamine on heal järjel, võiksid meid toetada,” ütles Tamm, kelle sõnul ei pea kõigist trennilastest saama purjetajad või sportlased, pigem on tähtis, et hiidlased oleks lapsest saati merega sõbrad ning tunneks end merel turvaliselt ja hästi.
Vajaliku info leiab jahtklubi kodulehe jkdago.ee rubriigist “Toetajad”, juhul kui annetuse teeb ettevõte, väljastab klubi soovi korral ka arve.
Uued paadid ja rohkem lapsi
Eelmisel aastal toimusid purjetamistreeningud Kärdlas ja Sõrul, peale pikka pausi ka Orjakus. Kärdla sadamas korraldas treeninguid Hiiumaa Spordikool koostöös JKga Dago, Sõru ja Orjaku sadamas Sõru Merekool.
“Enne jõule leppisime Sõru Merekooli eestvedaja Katrin Visnapuuga kokku, et alates sellest aastast võtab jahtklubi Orjaku trennid üle, merekool aga jätkab treeningutega Sõrul,” selgitas Tamm.
Mullu oli jahtklubi laevastikus kuus Optimisti ja juurde soetati veel kaks vähekasutatud alust. Tänavu saab tänu täiendavatele paatidele võtta treenima rohkem lapsi.
“Tegime suvel inventuuri ja kaheksast optimistist kuus on vanemad, mida nüüd saame kriitilisema pilguga üle vaadata – mitte et me need nüüd kohe prügimäele viiks või liivakastiks teeks, aga pole midagi teha, lapse sõidurõõm ja trennirõõm tuleb ka sellest, kuidas paat edasi liigub,” rääkis Tamm.
Kärdlas on treeneriks Anni Rätsep, kes kuulunud ka Eesti noortekoondisesse. Tamm ütles, et praegu käivad läbirääkimised potentsiaalse treeneri kandidaadiga, kes hakkaks tööle Orjakus.
Mullu oli Kärdlas trennilapsi paarikümne ringis, sel aastal jätkab neist 13. Lisaks on kavas alustajaid juurde võtta – Kärdlas umbes 15 ja Orjakus 5–10 last.
Treeninguid edasijõudnutega taheti alustada aprillis, kui veel merele ei saa, samas on ka palju ettevalmistavat tööd ja vaja teooriaõpet. Praeguses eriolukorras tuleb alustada distantsõppega.
“Purjetamistrenn ei ole ainult mere peal, on õppimist klassiruumis, on paatidega nokitsemist ja sättimist, mismoodi otsi siduda ja paati seadistada – ei ole nii, et lähed kohe mere peale ja tõmbad sooti,” selgitas Tamm.
Juuni alguses, kui kool läbi saab, oli kavas trenni kutsuda algajad.
Lisaks on lubanud sel hooajal hiidlasi treenima tulla Haapsalu jahtklubi purjetamistreener Priit Rüütel, kel treeneri kolmas järk ja rohkem kogemusi ning kes tegeleks Optimist klassi edasijõudnud purjetajatega.
“Ka meie enda treenerid saavad tema kõrval õppida.Loodame, et praegu kehtiv eriolukord lõpeb peagi ning lapsed saavad maikuus merele,” ütles Tamm.
Esimesed tulemused
Kui küsida noorte purjetajate edusammude kohta, muutub Meren rõõmsaks ja räägib, et algselt ei olnud eelmise hooaja plaanis üldse Hiiumaalt välja võistlustele minna. “Tegime Orjakus Oti regati ja lapsed, kes asja rohkem käppa olid saanud, said palju indu juurde. Nii otsustas treener Anni
Rätsep siis ikkagi kuue lapsega septembri alguses osaleda Tallinnas LHV karikasarja kolmandal etapil. Võistlema sõitsid Rasmus Kuuse, Mia Maria Hinnobert, Riin Padu, Kiur Padu, Andres Kuuse ja Martin Põllu. Martin, kes on üks lootustandvamaid purjetajaid, sai seal kolmanda koha,” rääkis ta. “See on kohe kindlasti edulugu, mida me eelmisel kevadel poleks oodanud, et Hiiumaalt välja kusagile võistlusele jõuame ja üks lastest nii tubli kohaga tagasi tuleb.”
Anni Rätsepa treeneritööd kiidab ka spordikooli direktor Kristi Linkov. “Ta on tubli, et nii varakult juba Eesti tasemel tulemused tulevad. Ka Martin Põllu on tubli, talle individuaalala sobib väga hästi ja hoian talle edaspidiseks pöialt. Tublid on ka teised, kes võistlemas käisid – esimest korda on see nagu pea ees tundmatusse hüppamine,” rääkis direktor.
Kommodoor Meren Tamm aga kiidab koostööd nii valla kui spordikooliga: “Meie treeningud ongi seni toimunud koostöös spordikooliga nii, et treener on spordikooli palgal ja lapsed on koolis ka arvel, jahtklubi omalt poolt toetab spordikooli vahendite ja teadmistega. Kuigi Hiiumaa spordikooli juriidiline vorm muutub, soovime, et purjetamistreeningud muutuksid aastaringseks. Talvel ujume, õpime teooriat ja purjetame jääl,” ütles ta.
Hiiumaa purjetamine jõuab Eestis pildile
Mullu peeti Hiiumaal Kärdlas Eesti meistrivõistluste (EMV) üks etapp kahepaatidele. See oli esimene kord, kui purjetamise Eesti sarja regatt toimus Hiiumaal.
“See oli väga märgiline ja aitas tõsta teadlikkust sellest, et Hiiumaa on koht, kus saab purjetada, kus purjetamine on hinnas, et see on koht, kuhu tulla ja kus olla,” ütles Meren Tamm. “Saime eelmise aasta võistlusele jahtklubide liidult väga head tagasisidet, et meie ettevalmistus oli põhjalik ja koostöö hea, siis nad ei kahelnud väga palju, et sel aastal teha jälle.”
Nii peetakse ka sel aastal 3.–5. juulini Hiiumaal Eesti MV üks etappe RS Feva, 29er ja 49er EJL võistlusklassides.
Jahtklubi Dago teeneid märgitakse ka Hiiumaa valla arengukava ülevaates. Selles on kirjas, et Eesti jahtklubide liit hindas etapi korraldust väga kõrgelt ning ka selle aasta juulis on EMV etapp kahepaatide klassides siia tulemas.
Ka seisab JK Dago hea selle eest, et Muhu Väina regatt Hiiumaale ka sel aastal sisse põikaks.
Lisaks algatas JK Dago eelmisel aastal kaks uut võistlust: avamere purjetamise Dago regatt ja Optimist klassi Oti regatt. Kui eelmisel aastal osalesid mõlemal võistlusel vaid Hiiumaa purjetajad v.a. paar üksikut erandit, siis sel aastal tehakse mõlema võistluse puhul arenguhüpe Eesti tasemele. Dago regatt saab olema purjetamise Eesti karikasarja üks etappidest ja osalema oodatakse vähemalt 50 protsenti aluseid väljastpoolt Hiiumaad.
Teine Oti regatt aga saab olema Eesti Optimist klassi liidu sisenejasarja üks etappidest ja lisaks hiidlastele oodatakse noori purjetajaid osalema ka väljastpoolt, nt Saaremaa Merispordi seltsist, Haapsalu jahtklubist ja mujaltki.
HIIU LEHT
