Connect with us

In Memoriam

JÄRELHÜÜE | In memoriam Tiit Petersoo

In memoriam Tiit Petersoo 

31.12.1937–09.03.2024

„Võtame sülle päikese,

Võtame sinise taeva, valged pilved

Ja musta maa“ 

(Kalju Lepik)

 

Lisasin Hiiumaa kergejõustiklaste raamatule mõeldud artiklile Tiidu soovitatud täiendusi, kui helises telefon … Tiit oli loo läbi lugenud, nõusoleku andnud, paar soovitust lisanud – ja kahjuks  kujunes see ka osaks nekroloogist (spordialane).

Tiit Petersoo sündis Tallinnas 31. detsembril 1937. Lapseeas oli ebasportlik poiss. Õppides Tallinna Õpetajate Seminari Harjutuskoolis, pelgas kehalise kasvatuse tunde. Aastaid hiljem ütles Tiidu treener Aleksander Tšikin  (1915–2006) Tiidu kunagisele kehalise kasvatuse õpetajale Rein Virkusele (1930–1998): „Nüüd on ta maailmameister!“. Tiit oli läinud „Kalevi“ spordikooli Aleksander Tšikini jooksutreeninguisse, ehkki treener ütles, et jalad olla nõrgad ka turul piima järel käimiseks! Tiit aga keskendus jooksutreeninguile.  Nii sai Tiidust poole aastaga Harjutuskooli parim jooksupoiss.  Ainult hilisem esisprinter Toomas Kitsing (1939–1998) oli 100 m rivaal. 400 m jooksus vastaseid ei olnud! Alustades  õpinguid Tallinna 21. keskkoolis, jätkusid treeningud endise treeneri juhendamisel. Edu jooksualadel (400 m, 800 m, 1500 m,  samuti lühimaajooksudes) jätkus kooli esivõistlustel, aga ka väljaspool oma kooli (Kose rajooni spartakiaadil, Leningradis Iskra staadionil jne). Saavutuste loetelu ja rohkearvulistest võistlustest osavõtt järgnevail aastail  tänu Tiidu ülestähendustele on muljetavaldav. Kahjuks ei jõua kõiki loetleda. Parimateks tulemusteks peab ise Tallinna noorte esijooksul teist kohta 2 km krossijooksus ja hilisemat 8. kohta 30 km jooksus Eesti paremate hulgas. Nimetagem edasisi võistlus- ja spordialasid.

Aastail 1957–1962 tudeeris Tiit Tartu Riiklikus Ülikoolis, omandades geograafi ja loodusainete õpetaja kutse. Jätkusid treeningud ja võistlused nii jooksudes kui ka suusatamises. Osales jalgrattamatkadel Eestis, aga ka jalgrattamatkal 1959. aasta augustis Tallinnast läbi Ukraina ja üle Krimmi (laevaga Jaltast Sotši) Suhhumi (tagasisõit rongiga). Hiljem lisandusid süstasõidud jõgedel ja merel, suusasõidud jääteedel Rohuküla ja Heltermaa vahel, maanteejooksud (20 km, 30 km).  15 korda startis Tiit ümber Viljandi järve jooksul. Osales kohustuslikul õppematkal Koola poolsaarel (1960),  rasketel matkadel Pamiiri-Alai mäestikus (1961), Lähispolaar-Uuralis (1966), Turkmeenias piki Kopet-Dagi mägesid (1988) ja läbi Karakumi kõrbe (1989). 1981. a augustis tuli  Rapla rajoonis veteranide meistriks 1000 m jooksus. Oma reisi- ja võistlusmuljeid on Tiit kirjeldanud mitmetes artiklites.

Hiiumaal töötas Tiit Palade 8-klassilises koolis 1962–1966, innustades samas nii oma klassi kui ka kooli õpilasi sportima ja treenima, olles ise vabatahtlikuks jooksutreeneriks. Lauka kooli direktorina (1966–1974) oli samas poiste kehalise kasvatuse õpetaja, uuendas kooli spordiväljaku. Kool esindas Hiiumaad maakoolide spartakiaadil, õpilased osalesid vabariiklikel võistlustel, oma edukat jooksjakarjääri alustas Laukalt Priit Murumets, kes osales üleliidulistel koolinoorte kergejõustiku esivõistlustel, püstitades 2 kilomeetri takistusjooksus Eesti noorterekordi.

Koolipäevil unistas Tiit olümpiakulla võitmisest keskmaajooksus. Olümpiakuld jäi küll koju toomata, aga igapäevane sportlik eluviis, füüsiline vastupidavus, osavõtmine arvukatest spordivõistlustest, huviliste kaasamine ja ise huviliseks olemine on saanud Tiidu elu püsiväärtusteks.

Peale spordialase tegevuse innustus Tiit Petersoo paljustki. Oli usin fotograaf, hea kirjanduse tundja ja luule imetleja. Tundis huvi koduloo ja ajaloo vastu, algatas Lauka koolis kodulooringi ja -muuseumi,  kust Helgi Põllogi oma huvi- ja eluala leidis. Avaldas artiklites mälestusi kodust (isa metsavennana 1946–1959), lähisugulastest („Ainult kuus Tiitu“, 2018), sugulaste seostest Rapla maakonnaga („Ühe ettekandmata jäänud sõnavõtu tekst“, 2016). Tiit imetles vanu inimesi, jäädvustas nende(st) mälestusi (August Turp, Uku Masing, Aitsamid jt). 

1976–2002  oli Tiit Raplamaal looduskaitseinspektori ametis. Rapla piirkonna tänu pälvis ta kodukandi looduse ja maateaduse tutvustamise eest, olles hinnatud giidina ja kirjutiste autorina. Pensionärina jätkas ta veel Eesti Looduskaitse Seltsi Rapla osakonna esimehena ja oli Eesti Geograafia Seltsi auliige. Oluliseks pidas Rapla maakonna kaitsealuste objektide täiendamist ligi 50 võrra. Oma võrratu mälu tõttu oli nõuandjaks ja osalejaks paljudes ettevõtmistes. Tiidu 70. sünnipäeva puhul ilmunud artiklite pealkirjad „Iseloomustajateks visadus ja täpsus“ ja „Tiit Petersoo: tahan näidata kodumaa looduse ilu“, on kõnekad.

 Palade ja Lauka koolide kokkutulekutel on Tiit alati kohal olnud ja sõna võtnud. Hiiu Lehe lugejana olnud kursis Hiiumaa ja tema inimestega. Hiiumaa õpilased ja tuttavad on meenutanud ja jäävad meenutama Tiit Petersood alati hea sõnaga.

Veel lugemist:

Uudised

Esimene sündmusterohke nädalavahetus Hiiumaal tõi kohe kaasa nelja ja poole tunnised ooteajad Heltermaa sadamas, kuna vedaja ei osanud nii suurt külastajahuvi oodata. Kella poole...

Digileht

Hiiu Leht 28.mail Pühapäevane Heltermaa: 5 tundi praamijärjekorda Riho Sibula kitarrikeeltest said ehted Tuulekala festival tegi rekordi Sõrul hoitakse rannarahva juuri elus Digilehe saab...

Politsei

Eelmisel nädalal pidi Hiiumaal politsei roolist eemaldama koguni viis juhti, kes olid enne rooli istumist vägijooki mekkinud. Kärdla politseijaoskonna juht Moonika Raudsepp ütles, et...

Uudised

Reedel alanud Garmin Purjetamise Eesti karikasarja esimesel etapil olid võistlemas Optimist, Zoom8 ja ILCA4 klassid. Erinevalt eelmisest aastast osalesid sel aastal võistlusel ka olümpiaklassi...