Jäädvustame vabadussõja veteranide mälestuse

Pisut rohkem kui aasta pärast tähistatakse Eestis suure pidulikkusega Eesti vabariigi sajandat aastapäeva. Ette­valmistused selleks juba käivad, kalender hõlmab enam kui sada sündmust nii Eestis kui välismaal. Usun, et iga koolilaps teab, mis tähendus on 24. veebruaril ning tunneb uhkust ja tänulikkust, elades Eesti Vabariigis.
Ilmselt oluliselt vähem on neid, kes teavad, et ka täna, 11. novembril on oluline tähendus Eesti ajaloos. Eesti Vabariik kuulutati välja küll 24. veebruaril 1918, kuid sisuliselt samal ajal jõudsid Saksa keisririigi väed saartelt Mandri-­Eestisse ja Eesti ajutine valitsus ei saanud tegevust alustada. Paljud poliitikud vangistati, teised olid sunnitud põgenema piiri taha. Alles esimese maailmasõja lõppedes sai Eesti ajutine valitsus alustada 11. novembril, seega täna 98 aastat tagasi, uuesti tööd ja Saksamaa esindajad andsid võimu eestlastele üle. Paar päeva hiljem aga tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt Brest-Litovski rahulepingu ja seadis eesmärgiks endiste piiride taastamise, sh ka Eesti hõivamise.
Eesti vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Puna­armee ründas Narvat. Senini rinnet hoidnud Saksa väed taganesid ja Narva vallutati. Eesti riik, mis oli äsja sündinud, seisis silmitsi ähvardava ja ülekaaluka jõuga, Eesti rahvaväe loomine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vaid 2200 meest, lisaks 14 000 kaitse­liitlast. Suur osa oli vaba­tahtlikel, kellest omakorda suure osa moodustasid kooli­õpilased. Puudusid relvastus ja varustus, püss suudeti anda vähem kui pooltele meestele, suurtükke polnud ühtegi. Paljudel puudus ka sõjaväeline väljaõpe. Puna­armee edenes kiiresti, 1919. aasta jaanuari lõpuks oldi Tallinnast vaid 40 km kaugusel Valklas, Lõuna-Eestis vallutati Tartu, Valga, Võru.
Sellistes tingimustes alustati võitlust oma riigi eest. Esimene mobilisatsioon kuulutati välja juba 1918. aasta novembri lõpul. Eesti sõjavägi ehitati üles lahinguolukorras, suur tähtsus oli liitlastelt saadud relvastusel ja varustusel. 1919. aasta novembriks oli Eesti sõjaväes toidul ca 100 000 meest, novembris ja detsembris toimunud lahingutes Viru rindel pani Eesti armee välja 85 000 meest. Venemaa 160 000meheline armee ei suutnud kaitsest läbi murda. 3. jaanuaril 1920 jõustus vaherahu, mis päädis Tartu rahu sõlmimisega 2. veebruaril 1920.
Hiidlased vabadussõjas
Kuigi vabadussõda ei puudutanud otseselt Hiiumaad, andsid oma panuse meie riigi kaitsmisel ka hiidlased. Praegustel andmetel mobiliseeriti esimesed hiidlased juba
5.–6. detsembril 1918.
Ühtteist Hiiumaalt pärit meest autasustati vabadus­ristiga, oma elu kaotas lahingute või haiguse tagajärjel üle 50 mehe. Üle 300 vabadussõjas osalenud mehe sai mõisate jagamise käigus riigilt maad, mitmed neist tasuta. Täpsed andmed aga vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta puuduvad.
Juba mitu aastat tagasi otsustas Hiiumaa muinsuskaitse selts hakata koguma andmeid vabadussõjas osalenud hiidlaste kohta. Esialgse nimekirja koostas Mart Mõniste, eelmise aasta lõpul liitus tööga allakirjutanu. Eeskujuks töö, mida on teinud Viljandis tegutsev Vabadussõja ajaloo selts, mis on kogunud andmeid vabadusristi kavaleride, langenute ja mälestusmärkide kohta.
Praeguseks on valminud hiidlastest vabadussõjalaste nimekirja esimene versioon 451 nimega. Peamiselt on need pärit arhiiviandmetest ja esimeses järjekorras otsisime vabadussõja veteranidena Hiiumaalt asundustalu saanute nimesid. Sellele lisandusid juba ülalmainitud seltsi trükistest pärit andmed langenute ja vabadusristiga autasustatute kohta, lisaks mõned inimeste mälestustest saadud nimed. Esmane nimekiri peaks Hiiumaa muinsuskaitse seltsi poolt saama trükitud veel enne selle aasta lõppu.
Töö jätkub. Jätkame Läänemaa mobiliseeritute andmete läbivaatamisega. Esmastel andmetel mobiliseeriti Lääne maakonnas novembrist 1918 kuni detsembrini 1919 kokku umbes 5000 meest, sh ka hiidlased. Samuti on plaanis otsida andmeid võimalike teenistuskohtade ja teenistuskäigu kohta.
Lisaks kuivadele arhiivi­andmetele on tähtis koguda ka inimeste mälestusi. Samuti on pikisilmi oodatud fotod, mida saame kopeerida ja seejärel tagastada.
Seltsi eesmärgiks on panna kokku teos, mis lisaks nimele, sünniajale ja väeosale kirjeldaks pisut ka igat üksikut inimest ning mis ilmuks Eesti Vabariigi juubeliaastal 2018.
Mälestusmärk
Pühalepa kiriku ette
Nagu ka varem Hiiu Lehes kirjutatud, on Hiiumaa praegu ainus maakond, kus puudub vabadussõja mälestusmärk. See osutus probleemiks möödunud­suvisel võidu­püha paraadil, kui selgus, et Hiiumaal puudub koht, kuhu asetada mälestuspärg.
Praeguseks on moodustatud vabadussõja mälestus­märgi loomise komisjon, mälestus­märgi asukohaks on valitud Pühalepa kiriku esine ala ja valmistatakse ette ideekavandite konkurssi. Eestvedajateks on Hiiu maavalitsus ja Hiiumaa muinsuskaitse selts. Eesmärgiks avada mälestusmärk läheneval juubeliaastal.
Hiiumaa muinsuskaitse selts kutsub üles kõiki hiidlasi jagama oma teadmisi, mälestusi ja fotosid Vabadussõjas osalenud lähedaste kohta. Palume võtta ühendust kas meiliaadressidel eveevo@gmail.com või mart.moniste@gmail.com, telefonidel 5646 2160 Enn Veevo või 5627 6020 Mart Mõniste või kirjutada aadressil: Hiiumaa muinsuskaitse selts, Vabrikuväljak 8, 92413 Kärdla, Hiiumaa.
Lubame kõiki meie kätte usaldatud dokumente, fotosid ja esemeid hoida hästi ja peale kopeerimist tagastada omanikule. Koos suudame jäädvustada meie esiisade unustatud mineviku!
Enn Veevo
Hiiumaa muinsuskaitse selts