Kodanikupäeva aumärgi saaja Ingrid Purge teeb oma tööd lahke meele ja rõõmsa tujuga.
Teisipäeval andis rahvastikuminister Riina Solman 15 silmapaistvale inimesele üle kodanikupäeva aumärgid. 51 kandidaadi seast pälvis aumärgi Ingrid Purge, kes on Toidupanga eestvedaja Hiiumaal ja Putkaste külaseltsi mootor, aga ka igal muul võimalikul moel terve elu abivajajate jaoks olemas olnud.
“Teie oletegi need, tänu kellele toimuvad vahvad kultuuriüritused, tänu kellele aidatakse neid, keda muidu ei märgataks ja tänu kellele tõstatuvad teemad, mis muidu märkamata jääksid. Eesti vajab teiesuguseid toimekaid inimesi ja mul on hea meel, et te annate väsimatult oma panuse paremasse homsesse. Olgu see aumärk tunnistuseks ja kinnituseks sellest, et te ajate õiget asja,” ütles minister Solman aumärkide üleandmisel.
Ta lisas, et inimesed, keda tunnustatakse kodanikupäeva aumärkidega, on täitnud oma kohust siin elus väga erilisel moel, suure kohusetunde ja armastusega. “Te olete suured maailmaparandajad. See teeb teid kodanikeks suure algustähega,” ütles minister.
Kodanikupäeva aumärgi saavad inimesed, kes on oma kogukonnas või laiemalt ühiskonnas jätnud olulise jälje, edendanud kodanikukasvatust, väärtustades kodanikuteadvust või tehes vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.
Ingridi aumärk jõuab temani ilmselt posti teel, sest tseremoonial ta muude kohustuste tõttu osaleda ei saanud.
Aumärk Hiiumaa inimestele
Ingrid ise leiab, et pole selle märgi saamiseks midagi erilist teinud. Kui üldse kedagi tunnustada, siis kogu Hiiumaa rahvast, arvab ta. “Mulle meeldib Hiiumaa inimestega koos asju teha, nende süda on suurem, kui välja paistab,” ütles ta. Ja lisas veendunult, et elab täiesti tavalise inimese täiesti tavalist elu ja kui tema on selle eest tunnustust väärt, siis on ka kõik teised. Oma tööd teeb ta hea meele ja siira rõõmuga: “Mul on lihtsalt vedanud – geenidega ja sellega, et jumal oli minu sündimise päeval lahkes tujus.”
Küll luges ta uudistest ehmatusega, et teda on Samaaria
hooldekeskuse juhiks nimetatud, kuigi ei tööta seal enam juba viis aastat ning siis, kui töötas, polnud see hooldekeskus. “Võlgneme Ülo Kikasele ühe suure vabanduse,” arvas ta. “Loodan, et ta ei tunne ennast sellepärast halvasti.”
Kuigi pärast vestlust Ingridiga tundus, nagu oleks tõesti parem jätta see aumärgi lugu sinnapaika ja lasta tal rahus oma toimetusi edasi teha, siis sotsiaalmeedias inimeste kommentaare lugedes hakkasin hoopis mõtlema… Kuidas siis headus levida saab, kui me selle endasse külvatud seemet ei jaga? Nii et, anna andeks, Ingrid, aga me peame saama sellest rääkida, sest tundub, et oled puudutanud paljusid.
Hergo Tasuja: “Olen järjepidevalt püüdnud märgata häid inimesi ning neid erinevate tunnustusürituste kaudu esile tuua ehk kandidaate esitanud. Seekord palusin valla juhtkonnal pea tööle panna ning ideekorje kaudu jäid mõned nimed lauale, kelle kohta esildise koostasin. Ingrid on esiletoomist igati väärt. Ta on tagasihoidlik inimene, kes kiirgab positiivsust ning kes on varvastest kõrvadeni headust täis. Ingridil on suurepärane oskus kaaskodanikele häid sõnu öelda, nende tugevaid külgi välja tuua, vajalikul hetkel pai teha. Mulle meeldib tema suhtumine, mille kohaselt tuleb olla positiivne, seda teistessegi süstida ning märgata pisiasju, mis tuju heaks teevad. Ehk tuleb osata olla rõõmus. Selle kõige juures tuleb arvestada, et ta on tegelenud ja tegeleb ka praegu väga keeruliste teemadega. Näiteks vedas ta aastaid eest Samaaria turvakodu ning praegu koordineerib Toidupanga tegevust Hiiumaal. Minu meelest on igati õige, kui kodanikupäeval tunnustame neid, kes iganädalaselt ajalehes ei figureeri ja võib-olla end üleüldse esile ei too, ent kelle puhul kogukonnas tekib mõnus äratundmisrõõm ning tänutunne, et ta meil olemas on.”
Viive-Kai Rebane: “Ingrid seisab edukalt selle eest, et ükski Hiiumaa elanik ei peaks näljas elama. Toidupank on üks ütlemata tänuväärt heategevusfond ja tore on tõdeda, et ka Hiiumaal oma toidupank tegutseb ja keerulises seisus inimesteni jõuab! Ja selle eesotsas on just õige inimene – keegi, kes hoolib ja kes ei pööra raskes olukorras pead kõrvale, vaid ulatab abivajajale väärikalt abikäe!”
Kirsti Pihlamägi: “Ingrid on väga tagasihoidlik ja suure südamega inimene, kes teeb ja aitab kirega, on empaatiline ja usub, et igas inimeses on võime muutuda, kuid ennast kiita ta ei lase. Ingrid on hea koostööpartner. Tunnustuse on saanud õige inimene, kes tegutseb vaikselt, soovides jääda tahaplaanile. Ma usun, et südames ütleb ta aitäh, et tema tööd on märgatud.”