Connect with us

In Memoriam

IN MEMORIAM | Heino Kalmus 29.01.1953 – 02.04.2024

Heino Kalmus | SA Hiiumaa Muuseumid
Heino Kalmus sündis 29. jaanuaril 1953. aastal Noarootsis, paari kilomeetri kaugusel Österby sadamast. Juba lapsepõlves veetis ta suviti palju aega sadamas, kus töötas samal ajal ka püügilüli. Ei läinud kaua kui poisid, sealhulgas Heino, ise õnge ja põhjaõngedega kala püüda proovisid. 1968. aastal läks Heino Tallinna Kalatööstuslikku Merekooli tehnik-laevajuhi erialale õppima, kuhu sisse saamine ei olnud just lihtsate killast – 30 õppekohale oli soovijaid sadakond. Esimene merepraktika viis teda Mendelejevi-nimelise purjelaevaga Riiga ja sealt juba kala vastuvõtulaevaga Atlandile, kus ootas ees raske füüsiline töö laeva trümmis. Hilisemad merepraktikad toimusid Eesti Kalatööstuse tootmiskoondises „Ookean“ nii baas- kui kalapüügilaevadel. 

Heino töömehetee algas Pärnu Kalakombinaadi laevastikus 1972. aastal. Jaanuaris 1973. aastal sai ta 12 kuulise merepraktika täitudes tüürimehe tunnistuse ja temast sai kolmas tüürimees transportlaeval RR-Alev. Sama aasta maikuus sai temast teine tüürimees laeval MRTR-5, mis tegi 110-päevaseid püügireise Põhjamerele heeringapüügile. Kui ta ei olnud parajasti vahis, lappis ka tema koos ülejäänud meeskonna liikmetega heeringat karpi. Kolm aastat möödus Pärnu Kalakombinaadi all kala püüdes, kuid noor mees ihkas karjääri teha. 

1975. aasta sügisel läks Heino Kalmus Hiiu Kaluri Tallinna kontorisse Vanas Kalasadamas ennast tööle pakkuma. 1. novembrist 1975. aastal sai Heinost STB-7051 tüürimees, kus ta tegi koostööd kapten Kalev Vannasega, vanemmehhaanik Tiit Roosaga, II mehhaanik Peeter Tammega  ja traalmeister Heino Rannaga. Karjäär kalurikolhoosis Hiiu Kalur sujus rahuldavalt ja 1978. aasta novembris sai temast SCS-2151 Kakri kapten ning siis sai ta ka lõpuks välisviisa. Juba 1979. aasta mais läks Heino kuueks kuuks Angolasse STB tüüpi laeva juhtima. 

1. jaanuarist 1980. aastal töötas Heino PTS-243 Reigi kaptenina, mis kestis 1984. aastani. Aasta varem oli Heinost saanud kalurikolhoos Hiiu Kalur juhatuse liige, kus ta esindas kohalikku traallaevastikku. Töö juhatuses ei seganud aga kalapüüki ja 1984. aastal mindi otse tehasest mööda veeteid tooma tuttuusi MRTK tüüpi laevu, mis hakkasid kandma nimesid Hiiesaare ja Hõbesaare. Heinost sai MRTK-622 Hiiesaare kapten ja algas talle kuulsust toonud tursapüük Läänemerel. Rekordiliste tursasaakide tõttu võitis Heino toona arvukalt sotsialistlikke võistlusi ning premeeriti heade tulemuste eest ka medaliga „За трудовую доблесть“ (Töövapruse eest). Heino on alati rõhutanud, et toonased suured saagid on saavutatud suuresti hea meeskonna ja kalapüügikire tulemusel.

1987. aastal loobus Heino tööst merel ja võttis vastu töö Hiiu Kaluri sadamate järelvalve teenistuse ülema ametikohal. Tema põhiliseks töökohaks sai Lehtma sadam. Hiiu Kaluris töötas ta 1994. aastani, kuni alustas koos Vilmar Jõgi, Sirje Jakobsoni, Aadu Ulla ja Heivo Haavapuuga ettevõtlust firmaga, mis kandis nime AS Hiiumaa Mereagentuur, plaaniga pakkuda laevadele agenteerimise teenust, millest kujunes kaubandusettevõte suunitlusega kalatarvete müümine ja ka oma püütud kala müümine. Samal ajal võeti aina tõsisemalt ette rannapüük, et oleks kala, mida poes pakkuda. Aja jooksul kujunes nii, et asutati pere-ettevõte OÜ Hiiurand ja Heino hakkas käima püügil oma poja Koiduga. 

Heino Kalmus oli üks MTÜ Hiiukala asutajatest 2008. aastal ning algusest kuni 2022. aastani ka selle juhatuse liige. Selle aja sees jõudis ta täita ka juhatuse esimehe ja hindamiskomisjoni liikme kohustusi. Heino oli väsimatu kalapüügi korralduse teemadel kaasarääkija ning mõningaid tema väljapakutud lahendusi rakendatakse siiani. Ta on andnud oma panuse angerja asustamisse Hiiumaal ja kalandusmälestuste jäädvustamisse. Kalapüük ja kalanduskultuuri hoidmine olid Heinole südameasjaks läbi terve elu. 

Heinot jäävad meenutama naine ja kaks poega peredega ning paljud temaga ühel või teisel moel elu jooksul kokku puutunud inimesed. 

Kaasteelised

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Taskuhääling

Köikide Jüttude kümnendas osas käis külas Hiidlaste Koostöökogu juht ja kalur Ilmi Aksli.

Ahto ilmajutud

Selle nädala ilmategijaks on kõrgrõhkkonnad. Ilm on küllaltki soe ja enamasti näeb ka päikest. Mereäärsel rannikul aga on jaheda merevee tõttu veel küllaltki jahe....

Juhtkiri

Teeme Ära talgupäev on juba nii vana asi, et keegi ei mäletagi, kuidas 16 aastat tagasi esimest korda hoogtöö korras üle maa prügi  korjati...