II Oti regatt stardib Oti sünnipäeval

Täna keskpäeval algab Orjakus kahepäevane Oti regatt, mis selgitab Hiiumaa meistrid Optimist klassi purjetamises ja millega austatakse regatile nime andnud treenerit.
Regatt on korraldajailt jahtklubist Dago saanud nime legendaarse purjetamistreeneri Ott Epneri tehtud töö auks ja tunnustuseks. Täpselt regati avapäeval, 7. augustil on Ott Epneril sünnipäev.
JK Dago kommodoor Maren Tamm ütles, et Epner on lubanud avamisele tulla ning kavas on klubi kunagist alusepanijat, eestvedajat ja treenerit tehtu eest tänada.
Kaks päeva kestvale Oti regatile oli eilseks registreerunud kokku 49 noort purjetajat jahtklubi Dago Kärdla ja Orjaku treeninggrupist, Sõru Merekoolist, Saaremaa Merispordi seltsist, Haapsalu purjespordikoolist, Tilgu sadama purjespordikoolist, Kalevi jahtklubist ja Tallinna jahtklubist.
Regati avamine on reedel, 7. augustil kell 12 Orjaku sadamas.
“Saab olema tore noortest merehingedest kubisev sündmus kaunis Orjaku sadamas,” lubas jahtklubi kommodoor Meren Tamm. “Märgiline on ka see, et sündmus leiab aset Orjakus, kus Ott Epner jahtklubi Dago ülesehitamisega alustas,” lisas ta.
Augustis 2010 kui Ott Epner sai 69 ja treenerina veel tegutses, kirjutas Hiiu Leht, et noori purjetajaid on Epner õpetanud-treeninud juba 35 aastat ja andnud nime ka väikesele Kärdla jahisadamale – Otikale.
Tookord meenutas Epner, kuidas kalurikolhoos Hiiu Kalur 1975. aastal noor­purjetajatele esimesed OK5 paadid ostis. Sellest ajast kuni aastani 1992 harjutasid Kärdla noored purjetajad oma 30 kilomeetri kaugusel Käinas Orjaku sadamas. Põhjuseks, et nõukogude võim ei usaldanud lapsi Kärdlast merele lasta – mine sa tea, kuhu põrutavad, ehk koguni ära üle piiri kapitalistide juurde! Nii juhtus parimail päevil, et treeninguks suundus Kärdlast Orjaku poole 16 autot, igaühes noorpurjetaja koos ühe või kahe lapsevanemaga, autol järelkäru taga ja sellel purjekas peal.
1992 ehk Eesti rahareformi aastal lasti Kärdla sadamast Tareste lahele esimene noorpurjetajate jõukatsumine. Võistlus kandis Kroonisõidu nime ja auhindadeks olid värsked Eesti metallrahad: esikoht… kolm krooni, teine kaks kooni ja kolmas üks kroon.
“Täpselt rahavahetuse päeval selle võistluse pidasime ja need olid Eesti rahad, mida lapsed veel ei olnud näinud,” selgitas Epner. Neil metallmüntidel oli tookord suur väärtus – nii uudsuse kui emotsioonide poolest.