Iga omanik vastutab ise tema maal kasvava puu hoolduse ja kahjude eest

Riigikohus tegi 24. märtsil kohtuotsuse, millega tühis­tas nii maa- kui ringkonna­kohtute otsused ja saatis asja lahendamiseks uuesti maakohtule.
1. juunil 2015 umbes kell 13 jalutas kodanik Kadrioru pargis L. Koidula 32 asuvast majast mööda, kui talle kukkus peale Kadrioru pargis kasvanud hobukastan. Kadri­oru park ei olnud jalutamiseks suletud ning puudus teavitus võimaliku tugeva tuule või muu ohu kohta. Pargi kodukorra stendilt ei selgu, millised puud on vanad ja kui vanad puud on. Puudele ei ole paigaldatud märgistust. Juhtumi tõttu vajas kannatanu haiglaravi, läbis mitu erinevat operatsiooni ning jäi täielikult töövõimetuks.
Maakohus ja Ringkonnakohus ei rahuldanud hageja nõudeid, kuid Riigikohus tühistas need lahendid ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
“Põhiline, mida Riigikohus heitis alama astme kohtutele ette, oli menetlusõigus­normide rikkumine, millega kohtud jätsid välja selgitamata, milline oli Kadrioru pargi käibekohustuse sisu ja ulatus, lihtsustatult tähendab see seda, et kas Kadri­oru park hooldas oma puid piisavalt, teostas korraliselt hoolduslõikust või pelgalt nentis fakti, et kuna puid hinnatakse regulaarselt, siis sellest piisabki,” kommenteeris kohtuotsust arborist ja jurist Reimo Mets.
Mets lisas, et kohtuotsust lugedes on ka selge, et Riigi­kohtu poolt antud suunis on antud ennekõike igale maaomanikule, kes peab oma käibekohustust järgides hoolitsema selle eest, et tema maal kasvav puu oleks avalikkusele ohutu. Seega tasub edaspidiselt igal omanikul olla valvas puuvõras leiduvate kuivade okste välja lõikamisel, kuna ka mõne suurema kuivanud oksa murdumisel tekkiv kahju ja vigastused võivad kaasa tuua üsna tõenäoliselt kahjuhüvitamise nõude rahuldamise. Asjaolu, et siiani on õnnetused õnneks läinud ja inimesed pole saanud langevate puudega pihta, on puhas juhus. Inimese tervis on primaarne ning selle kahjustamiseks läheb mõnikord vaja vaid väikest ebaõnne.
Eesti arboristide ühing (EAÜ) täpsustab, et hoolsuskohustus tähendabki muuhulgas seda, et kas omanik pidi nägema, et võras on murdumisohtlikud kuivanud oksad, puu elukaar on läbi saamas ja puu vajab ohutuks tegemist nt tugevalt tagasilõikamist, kärpimist, harude sidumist  või sootuks raiet. Iga puu osas tasub selle riski lasta hinnata kutsetunnistust omava arboristi või puit­taimede hindaja poolt, millega saab omanik oma hoolsus- ja käibe­kohustust ka edasiselt õigustada. Linna­ruumis on puude hooldamisel selgelt hoolsuskohustuse täitmisele kõrgendatud ootused ja kriteeriumid, kuid samas on oluline hoida mitmekesisust ja säilitada ohutult ka vanu puid. Õigete hooldusvõtetega saab seda mingi hetkeni kindlasti teha, kuid siiski mitte lõputult.
EAÜ juhatuse liige Piia Kivisild juhib tähelepanu, et Riigikohtu lahendi taustal ei tohi iga omanik asuda omavoliliselt puid kärpima nagu seda on tehtud näiteks Tuulemäe tn 7 Tallinn hoovis, kus on toimunud puude tulbastamine ehk ladva maha lõikamine. “See  on halvim lahendus ühele elujõus olevale puule. Enne hooldust ja raiet tuleks alati tiheasustusega alal tutvuda kohaliku omavalitsuse raiete ja lõikuste korraga, millal tuleb tingimata taotleda omavalitsuselt luba. Sealne spetsialist saab juba teid aidata ja soovitada, mida teha ja kelle poole pöörduda,” ütles Kivisild.