Connect with us

Uudised

Hundiuurijad: Hiiumaal elab maksimaalselt neli hunti

Kui Hiiumaa jahimehed on pakkunud, et saarel elab isegi kuni paarkümmend hunti, siis veebruari algul, 7.–10. kuupäevani Hiiumaal hundiseiret teinud uurijad on teist meelt – maksimaalselt neli.
Nelja päeva jooksul kaardistasid uurijad sõidukiga saare teedel liikudes kõik nähtud huntide jäljed ja territooriumimärgised. Läbitud marsruudi kogupikkus oli 327 km.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna kiskjate seire peaspetsialist Marko Kübarsepp hindas, et see on hundi ööpäevast liikumisintensiivsust arvesse võttes igati piisav aeg, et saada põhjalik ülevaade ala asustavate huntide arvukuse kohta.
Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal liikusid uurijad ka jalgsi 14 km kattes mullu suvel Hiiumaal sündinud hundipesakonna tuumikala. Jäljevaatluste käigus tuvastati nelja isendi olemasolu. Kolmeses grupis olid selgelt eristatavad kaks vanalooma ja suure tõenäosusega üks kutsikas. Grupist eraldi liikunud isendi sugu ja vanust saadud vaatluste põhjal määrata ei õnnestunud.
Kohalikelt jahiühendustelt laekunud info kohaselt hinnati sel talvel säilinud hundiasurkonna suuruseks 10–20 isendit.
Uuringute kohaselt vajab üks hundipaar oma elualaks territooriumi keskmiselt suurusega 700 ruutkilomeetrit. Üldjuhul jääb poegimisala alati territooriumi keskele. Sobivates isoleerimata loodusmaastikes paiknevad pesakondade tuumikalad üksteisest 17–20 km kaugusel.
Teadaolevalt sündis läinud suvel Hiiumaal Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal hundipesakond kuue kutsikaga. Kübarsepp selgitab uurimisaruandes, et on äärmiselt vähetõenäoline, et selle hundikarja poegimisalal ja selle vahetus läheduses liigub lisaks olemasolevale veel teisi hundikarju. “Hundi bioloogilist tausta ning territoriaalkäitumist arvesse võttes ei ole varemalt sellist nähtust mujal maailmas kirjeldatud,” kirjutas Kübarsepp.
Mullu augustis ja septembris oli kõnesolevas karjas seitse isendit. Sel jahihooajal on kütitud neli hunti, kellest üks oli jahimeeste hinnangul ühe-kaheaastane, ülejäänud kolm aga kutsikad. Kütitud isendite täpsed vanused on võimalik selgitada pärast analüüse.
Välitööde käigus jäi uurijatele silma sõraliste, eelkõige metssea ja punahirve, aga ka põdra ja metskitse kõrge asustustihedus saarel. Nende hinnangul on see märgatavalt kõrgem Eesti keskmisest. “Arvestades asjaoluga, et hunt toitub peamiselt noorloomadest, samuti hundi madalast ja sõraliste kõrgest asustustihedusest Hiiumaal, on erinevalt jahimeeste seas laialt levinud arusaamale hundi mõju sõralistele saarel täiesti marginaalse tähtsusega,” nentis Kübarsepp.
Esimene hundipesakond sündis Hiiumaal 2011. aastal. Järgneval jahihooajal kütiti täiskasvanud, 14aastane isasloom ja kolm kutsikat. 2012. aastal uut pesakonda ei sündinud, uurijate arvates sigimisvõimelise isahundi puudumise tõttu, ning kaks kütitud isendit olid vastavalt ühe- ja kaheaastane.

Veel lugemist:

Teema

Selle loo sõnum on, et poliitika ei pea olema räpane, kui sa ise seda ei ole. Ja vastupidi. Selle tõestuseks panin kirja kogu sündmuste...

Politsei

Möödunud nädalal politsei poolt alustatud kriminaalmenetlustest esimese puhul anti teada, et esmaspäeva päeval on Jausa külas sisse tungitud elumajja ja sealt varastatud video- ja...

Digileht

Hiiu Leht 16. aprillil Aivar Viidik räägib suu puhtaks! Karu tuli jälle kaamera ette Õpilased esitlesid säravaid ideid Koduhooldajatel uued sõiduriistad Digilehe saab tellida...

Uudised

Teisipäeval tagasiastumisest teatanud ja Riigikogusse naasva Madis Kallase asendusliige Reili Rand saab enda sõnul parlamendis jätkata. “Kuuldused, et Madis Kallase tagasiastumine tähendab minu Riigikogust...