Pirje Lehtmaa on hooldekeskust Tohvri juhtinud kolm kuud – esimene suurem töövõit tegevusloa näol on käes, juba järgmisel nädalal kuulutatakse välja hooldekodu laienduse ehitushange.
Kui kolmapäeval hooldekeskusesse jõudsin, jalutas uksel vastu hooldekodu töötaja, väike koer süles ning eemalt kostis melu ja laulmist. Hooldekodu elanikele olid külla tulnud laulu- ja tantsumemmed.
“Meil käib jõulutrall juba tükk aega, eile käisid Emmaste kooli lapsed siin. Terve detsembri oleme tähistanud,” rääkis Pirje Lehtmaa. Järgmisel nädalal on töötajate jõulupidu ja ülejärgmisel nädalal terve maja pidulik jõululõuna.
Juhataja ütles, et eriti tore oli, kui lapsed külas on, tema meelest võiksid lapsed kohe iga päev hooldekodus käia. Ka on töötajatel lubatud koeri tööle kaasa võtta, et elanikel lõbusam oleks. Vahel on korraga majas koguni kolm-neli koerakest.
“Proovime teha nii, et siin oleks hästi kodune,” selgitas ta, et kuna hooldekodu elanikud oma koera kaasa võtta ei saa, võivad nad tunda rõõmu suhtlemisest töötajate koertega.
Esimene töövõit
Lehtmaa ütles, et seni on kõik läinud rahulikult ja mingeid lahendamatuid asju pole ette tulnud. Ka esimene suurem töövõit on juba käes – nimelt sai SA Hiiumaa hooldekeskus Tohvri 5. detsembril kätte tegevusloa.
“Meid käidi kontrollimas terviseametist, päästeametist, kõikide töötajate dokumendid pidid korras olema, aga nüüd on kõik tehtud ja võime rahulikult hingata ja jõule pidada,” rääkis juhataja.
Ja see saavutus on märkimist väärt, sest uuest aastast peab nii mõnigi Eesti hooldekodu uksed sulgema, kuna jäi tegevusloata.
Järgmine suurem projekt on hooldekodu laiendamine.
“Oleme niikaugel, et varsti paneme ehitushanke üles ja paari aasta pärast on meil uus maja viieteistkümnele inimesele,” rõõmustas juhataja.
Lisaks luuakse suveks dementsuse diagnoosiga inimestele võimalus õues värske õhu käes viibida.
Uus valdkond
Kuigi Lehtmaa on sotsiaaltööd õppinud, on see tööalaselt tema jaoks täiesti uus valdkond. Varem on ta olnud tegev ettevõtluses personalijuhtimise ja müügitöö valdkonnas. Nii on Tohvri hooldekodu esimene töökoht 30 aasta jooksul, kus ta enda sõnul töötab Eesti riigi heaks.
“Tulin oma emale hooldekodu kohta vaatama, helistasin Elgele ette, et tulen, ja jõudsin Tohvrile sel päeval, kui Elge oli oma lahkumisest teatanud,” meenutas Lehtmaa, kes on eelmise juhi Elge Härma kursusekaaslane. Ema hooldekodukoha jutuni tookord ei jõutudki, sest Härma palus tal hoopis enda asemel hooldekodu juhiks kandideerida.
Eelmine juht Elge Härma oli hinnatud nii hooldekodu töötajate kui elanike seas, kas pisut ka pelgasite tema kingadesse astumist?
“Kui oleksin kartnud, poleks kandideerinudki, aga Elge rahustas mind ja ütles, et kõik on okei ning viis mind siinsega kurssi niipalju, kui jõudis,” vastas Lehtmaa.
Ta usub, et Härma jättis endast maha märgi, mis ka töötajaid enne uue juhi tulekut rahustas. “Ma ütlesin ka, et ei tule siia lammutama ja kui midagi teen, siis parendame – mitte et Elge oleks midagi pahasti teinud, aga tal olid suured plaanid ja tasapisi viime need ellu.”
Viis aastat hooldekeskust juhtinud Härma alustas juulis tööd Harjumaal Valkla kodu klienditöö juhina, Lehtmaa asus tööle septembrist.
“Kui Tohvrile tulin, siis mulle meeldis siin kohe – käis kuidagi plõks! siin ringi vaadates, nähes neid rõõmsaid nägusid tõdesin, et võiksin täitsa vabalt kunagi ka ise siin elada,” rääkis Lehtmaa, kuidas sündis otsus hooldekodu juhiks kandideerida.
Järjekord pikk
Kuigi hooldekodu asub saare nn tõmbekeskustest kaugel, ei ole neil töötajate leidmisega probleeme. “Töötajad on olemas ja nendega on meil väga hästi,” oli Lehtmaa rahul. “Oleme siin kõik kolleegid, ei mingit hierarhiat,” iseloomustas ta veerandsaja töötajaga kollektiivi.
Tohvri hooldekeskus pole liitunud üleeestilise üldise järjekorrasüsteemiga, sest neil ei ole põhjust ennast reklaamida. Lehtmaa kinnitas, et järjekord Tohvri hooldekodusse on jätkuvalt pikk: “Võin kõva häälega välja öelda, et võtame vastu ennekõike hiidlasi.”
Hea on koostöö valla sotsiaaltöötajate, haigla ja Samaaria Eesti Misjoniga – toimivat võrgustikku on hooldekeskusel vaja selleks, et omavahel infot vahetada ja võimalusel üksteist aidata. Ka hooldekodu elanike omastega hoitakse sidet.
Lehtmaad kurvastab, et hooldekodud saavad meedias pigem negatiivset kajastust: “See on selge, et siin keegi nooremaks ei muutu ja omal jalal minema ei kepsuta – on see ju elu viimane ots, aga meie püüame selle koduseks teha ja oleme positiivsed.”
Just sellepärast kutsub ta kõiki soovijaid Tohvrile külla, et kummutada vanast ajast jäänud eelarvamusi selle kohta, milline üks hooldekodu välja näeb.
