Tänane Hiiu Lehe esiküljeartikkel Kalana kabelist on kindlasti mitmes mõistes märkimisväärne, kuid tähtis eelkõige seetõttu, et tükike ajalugu suudeti säilitada.
Kindlasti ei ole paljud lehelugejad kuulnudki, et Hiiumaal taoline omalaadne kabel on kunagi olnud. Samamoodi ei teatud seda Kõrgessaare osavallavalitsuses. Tänu kogukonnale meenunud lugudele, kuidas lastena ei tohtinud seal isegi joosta, saadi püha koha kadumisele käsi ette.
Üks lugu läheb edasi tänu sellele, et kellegi mälestustes elas lugu minevikust. Ega ilmaasjata ei ole levinud arusaam, et lood loevad. Mäletades seda, mis oli enne, saame paremini elada nüüd ja tulevikus.
Kohapärimuste ja lugude talletamise vajadusele viitab kasvõi see, et esmalt ei teatud detailplaneeringu koostamisel kabelist mitte midagi. Ei jäänud palju puudu, et pühale kohale oleks võinud püstitada elamu. Hiljem poleks teadmisel, et tegemist on kultuurilooliselt olulise paigaga, enam mingit tähtust.
Nüüd võiks siit lausa edasi minna ja mõelda, kas kabelit annaks kuidagi taasluua. Olevat ju ka vanas paigas olnud aegade jooksul mitu erinevat kabelit. Kas uus võiks nüüd kerkida samale kohale, mis on ikkagi eralvaldus, kuid ehk kuskile samasse piirkonda.
Merega hästi läbi saamist pole ju ka kunagi liiga palju.
