Connect with us

Uudised

Hiiumaa väärtuslike metsade linnud

Renno Nellis
Renno Nellis
Joosep Tuvi
Hiiumaa on kõige metsarikkam maakond Eestis – 65% saarest on kaetud metsaga. Suur metsasus meeldib loomulikult ka metsas pesitsevatele lindudele. Hiiumaa metsades pesitseb umbes 90 linnuliiki ja neist kõige arvukam on metsvint, nagu ka mujal Eestis.
Samas esineb Eesti lääne­saartel suur metsalindude leviku anomaalia, sest saartelt puuduvad mitmed Mandri-Eestis tavalised linnuliigid. Merelise asendi ja isoleerituse tõttu ei pesitse Hiiumaal metsa­lindudest näiteks tutt-­tihane, puukoristaja, laanerähn, valgeselg-kirjurähn, hallpea-rähn, laanepüü ja händkakk. Neid liike võib saarel küll harva kohata, aga pesitsemas neid leitud ei ole, v.a üks puukoristaja pesitsus­juhus Kärdlas. Näiteks händkakk on Vormsi saarel tavaline kakuline, aga Hiiu- ja Saaremaal teda ei pesitse. Sellise levikuanomaalia põhjus veel teada ei ole.
Just kakkude, rähnide ja metsakanaliste liike on lääne­saartel oluliselt vähem kui mandril. Händkakkude asemel pesitsevad Hiiumaa metsades hoopis kodukakud, kelle agressiivsem suguvend (händkakk) on Mandri-Eestis pesitsema tõrjunud parkidesse ja talude lähedusse. Kultuurmaastiku liikidest on Hiiumaalt puudu nt nurmkana, väike-konnakotkas
ja valge-toonekurg.
Hiiumaa kassikakud
Hiiumaa metsades pesitsevad mitmed (väga) haruldased linnuliigid. Hiiumaal pesitseb mõni paar kassikakke, keda on Eestis kokku ainult 30–40 paari. Kassikakk on Euroopa suurim kakuline, kelle arvukus on kõikjal Eestis ja tervikuna Läänemere ümbruses kõvasti vähenenud. Tema arvukus langeb mitme suure probleemi tõttu. Sisemaalt on linnud kadunud peamiselt toidu­puuduse tõttu. Näiteks kakkude üks eelistatuim saakobjekt – mügri – oli mõnekümne aasta eest kõikjal väga arvukalt esinev ja suure biomassiga pisiimetaja, aga nüüd kohtab teda harva. Võib-olla on see põllumajandusmürkide laialdase kasutamise mõju? Lisaks on rannikul pesitsevatel kakkudel järjest väiksem võimalus püüda veelinde, kelle arvukus samuti väheneb. Mere ääres on kasvavaks mureks Läänemeres olevate keskkonna­mürkide mõju, nt elavhõbe, mida kakud saavad saak­objektidest ning mis toidu­ahelas üha kuhjub. Eelmisel aastal suri üks Hiiumaa kassikaku noorlind ka linnu­grippi, aga laialdane surmapõhjus see ei tohiks olla.
Viimastel aastatel on Eestist teada ainult kümmekond kassikakupaari, kes suudavad ka järglasi üles kasvatada – neist kaks paari pesitsevad Hiiumaal. Seega sõltub saarel pesitsevatest kassikakkudest olulisel määral selle liigi tulevik Eestis. Hiiumaal lendab praegu ringi üks GPS-saatjaga noor kassikakk, kes on sündinud eelmisel suvel. Ta oli kogu talve Hiiumaal ja on viimastel kuudel saarele mitu ringi peale lennanud.
Hiiumaal pesitseb ka mitukümmend paari merikotkaid. See liik oli alles 50 aastat tagasi väljasuremise äärel, aga kloororgaaniliste keskkonnamürkide (DDT, PCB) keelustamise järel on Läänemere seisund tasapisi paranenud ja merikotkad suutnud taas normaalselt elada ja sigida. Praegu on merikotka arvukus taastumas ja mitmeid uusi paare tuleb kindlasti juurde ka saartele. Hiiumaal pesitsevad merikotkad põhiliselt ranniku­lähedastes metsades, ent üksikud paarid on asunud pesitsema ka Sise-Hiiumaale.
Kas nad tulevad tagasi?
Üks paar kaljukotkaid on sel sajandil Hiiumaal vähemalt korra pesitsenud, aga linnud on paljudel aastatel miskipärast kadunud ja püsivat pesitsuskohta ei ole saarele tekkinud. Suurte ja paiksete kotkaste – meri- ja kaljukotka – üheks põhiliseks mureks on laskemoonas kasutatav plii, mis on kotkastele (ja inimestele) väga mürgine raskemetall. Pliid ei suuda kotkaste ja inimese organism väljutada, vaid see seotakse kaltsiumi asemel luudesse. Kuna plii on väga toksiline, piisab mürgistuse või surma põhjustamiseks väikesest kogusest. Plii­mürgistusse surnud merikotkaid leitakse ka Hiiumaalt peaaegu igal aastal.
Must-toonekurg pesitses Hiiumaal järjepidevalt aasta­kümneid, kuid 2015. aastal jäi kurg tõenäoliselt üksikuks ning tema pesa jäi lõpuks päris asustamata. Viimastel aastatel on must-toonekurgi Hiiumaal taas korduvalt kohatud ja loodetavasti jäävad nad siia tulevikus ka pesitsema. Kui lugeja juhtub edaspidi või on viimastel aastatel saarel must-toonekurge kohanud, võiks sellest teada anda Kotka­klubi Hiiumaa kontakt­isikule Aarne Tuulele (vt https://kotkas.ee/kontakt/ ).
Metsakanalised on üks huvitav ja looduskaitseliselt oluline liigirühm. Kanasid on meie metsades kolme liiki: laanepüü, metsis ja teder. Hiiumaal on neist hetkel olemas ainult üks liik, teder. Teda on võimalik kohata ja kevadel tema kudrutamist kuulda näiteks Pihla-Kaibaldi soostikus ja selle ümbruses. Laanepüüd Hiiumaal ei ole, kuigi talle sobivaid kuuse-segametsi on saarel küllaga – üle mere see paikne liik ilmselt lennata ei taha. Laanepüü läheb kergesti segamini metskurvitsaga, kes tõuseb sarnaselt temaga maapinnalt vurinaga lendu. Tänavune aasta lind on metskurvits, kes on Hiiumaal tavaline liik.
Metsis oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Hiiumaal veel suhteliselt arvukas, näiteks 1910. aastal elutses saarel hinnanguliselt veel 100 kukke. Metsis suri aga saarelt välja 1970ndatel, kui liigi arvukus vähenes eelnevatel kümnenditel kiiresti kõikjal Eestis. Metsisele leiduks Hiiumaal praegugi väga sobivaid elupaiga­komplekse, nt Pihla-­Kaibaldi soo ümbruses vanades raba- ja soomänni­kutes, samuti Tahkuna ja Kõpu okasmetsades. Liigi taastumise eelduseks on aga metsise oluline arvukuse kasv Mandri-Eestis, et üksikud linnud jõuaksid tagasi ka Hiiumaale.
Vanad metsad hoiavad linnurikkust
Hiiumaa suurim metsaväärtus on suured ja veel suhteliselt looduslikud metsaalad Tahkuna-Pihla-Kõpu metsavööndis. Seal leidub palju vanu ja looduslikus seisundis metsi, mistõttu on sinna moodustatud ka mitu kaitseala. Seal on ka rohkem okasmetsi, kus pesitsevad arvukalt mitmed sellele metsatüübile omased linnuliigid, näiteks pöialpoiss, must- ja põhjatihane, siisike, hoburästas ja mänsak. Huvitaval kombel ei ole sealsetes vanades männikutes pesitsemas kuigi palju musträhne ja kanakulle, mis võib viidata toidupuudusele.
Tahkuna-Pihla-Kõpu metsa­vööndis on ühtlasi säilinud väga mitmekesiseid ning liigi­rikkaid loodus- ja põlismetsi, mida mujal Eestis eriti alles ei ole. Nendes metsades on lindude asustustihedus kordades suurem kui lageraielankidel või majandatud metsades. Korralikus loodusmetsas pesitseb umbes kümme paari linde hektaril, lageraielankidel
ainult kuni üks paar ja majandus­metsades kaks-kolm paari. Seega, hoides Hiiumaa vanu metsi, hoiame ka saare linnurikkust ja üldist elurikkust. Kevadel on igati mõistlik pidada kevadsuvist raierahu, et metsalinnud ja -loomad rahulikult järelkasvu kasvatada saaksid.

RENNO NELLIS
ornitoloog ja looduskaitsja

Veel lugemist:

Uudised

Kaks Kärdla perearsti, doktor Meeli Paesüld (66) ja doktor Lia Prigoda (67) loobuvad praksisest 1. juunil 2023. Perearstil tuleb nimistust loobumisest kuus kuud ette...

In Memoriam

Jõulude ajal lahkus 79. eluaastal raske haiguse järel nimekas Hiiumaa ettevõtja ja ühiskonna­tegelane Mati Nurs. Tema näol kaotas Hiiumaa ühe mõjukama mehe, kes läbi...

Elu

Simo (32), Annamaria (36), Henri (7) ja Arabella (5) Venski kolisid Hiiumaale lõppeva aasta kevadel. Võiks öelda, et hüppasid pea ees tundmatusse, sest kindlat...

In Memoriam

„Igavest Valgust, armas sõber!“ ütleb Hirmuste küla mees Erkki-Sven Tüür, mälestades omaküla meest Riho Sibulat, kes pühapäeval taevastele lavadele suundus. „Riho enneaegne lahkumine on...