Kaitseliidu üksustest viimasena sai Hiiumaa malevkond 2. oktoobril tagasi oma ajaloolise lipu sellisena, nagu see oli kasutusel okupatsiooni eel. Lipu annetas malevkonnale kaitseliidu Lääne malev pühapäeval Hiiumaa spordikeskuses toimunud tseremoonial ja see valmis täielikult annetuste toel.
Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli ütles Hiiu Lehele, et kõigil teistel malevkondadel nagu ka kaitseliidu malevatel, on ajaloolised lipud välja otsitud ja olemas. Ainsana oli teadmata Hiiumaa lipu saatus ja polnud ka teada, milline see välja nägi.
Välli rääkis, et kaitseliidu ajalooga tegelev Heiki Magnus leidis juhuslikult internetist malevkonna ajaloolise lipu kujutise ja tegi tööd selleks, et Hiiumaa malevkond ajaloolise lipu tagasi saaks.
Heiki Magnus avas tseremoonial lipu seoseid enda ja Läänemaaga. Nimelt oli Hiiumaa malevkonna viimane pealik kaitseliidu sundlikvideerimiseni 1940. aastal Villem Rõõmus, kes on Magnuse hõimlane. Läänemaalt pärit Rõõmus oli ühtlasi Hiiumaa politseikomissar, kelle nõukogude võimurid 1942. aastal vangilaagris mõrvasid. Nii ilmselt kadus ka teave lipu kohta.
Ülo Tuisu lipp läheb ajalukku
Hiiumaa malevkond Eesti iseseisvumise taastamise järel oma lipu siiski sai. “Ülo Tuisk tegi enda parima, et väärikalt kogu seda üksust ja lippu, mis on üksuse sümbol, ülal hoidis,” tunnustas major Välli Hiiumaa kaitseliidu taastajat Ülo Tuisku, kelle kavandi järgi valmis 1993. aastal Hiiumaa malevkonna uus lipp.
29 aastat kasutusel olnud eelmise lipu sidusid pärast kokkurullimist sinimustvalgete paeltega kinni Hiiumaa malevkonna kõige vanemad liikmed Lembit Saar ja Ats Aug ning lipp viidi malevkonna majja hoiule.
Sadakond annetajat
Lipu valmimiseks tegi oma annetuse üle saja üksikisiku ja organisatsiooni. Major Välli ütles, et eelkõige oodati, et lipu valmimist toetaksid Lääne maleva liikmed, aga huvi toetada oli laiem. Toetajaid oli nii kaitseväest ja kaitseliidust kui laiemalt kohaliku kogukonna poolt. “Naiskodukaitse tegi oma jaoskonna nimel suure annetuse ja paljud kohalikud ärimehed ja toetajad on minu andmetel annetanud,” ütles Välli. Vajaminev summa oli üle kahe tuhande euro, lipp telliti Lipuvabrikult ja valmis käsitööna.
Originaallipu valmistasid ja annetasid 1925. aastal asutatud Hiiumaa malevkonnale Hiiumaa naiskodukaitsjad 1930. aastal.
Noored võtsid uusvana lipu vastu
Vastvalminud ajaloolise lipu sidusid lahti kodutütar Riin Padu ja noorkotkas Kaur Pranno, lipu võttis vastu Hiiumaa malevkonna pealik Andres Kimber.
Lipuvardasse löödi kokku 12 naela. Esimese naela lõi paika kaitseliidu vanematekogu esimees kindralmajor Neeme Väli. Ta kutsus hiidlasi olema aktiivsed, et kaitseliit oleks Hiiumaal olemas ja nähtav ning liituma kaitseliidu organisatsioonidega. Praegu on Hiiumaa malevkonnal üle 200 liikme, lisaks veel naiskodukaitsjad, noored kotkad ja kodutütred.
“Mina pean kõiki neid kaitseliitlasteks, mis siis, et nad on teise nimega organisatsioonides,” ütles kindralmajor Väli. “Kui võtta ette Eesti vabariigi põhiseadus, siis paragrahv 54 ütleb väga selgelt, et kui on toimunud rünnak põhiseadusliku korra vastu ja kui muud võimalust ei ole, siis igal Eesti Vabariigi kodanikul on õigus hakata vastu – rõhutan sõna õigus, mitte kohustus, ja seda õigust mitte keegi piirata ei saa,” lisas ta.
Hiiumaa malevkonna pealik nooremleitnant Andres Kimber ütles, et oluline on sümboolne järjepidevuse tähistamine. “Okupatsioonieelsel ajal oli see kasutusel ning nüüd, kui me võtame selle uuesti kasutusele, on meil ka selge märk, et hiidlastel on järjepidevalt olnud suur tahe oma kodusaart kaitsta,” sõnas Kimber.
