Hiiu Folk Kust ja kuidas sai alguse mõte uiguuride rahvuse esindajad Eestisse tuua?
Käesoleva aasta veebruaris korraldasin kontserdituuri usbeki šašmakam’i viljelevale ansamblile Oxus. Hiiu Folgi korraldaja Astrid Nõlvak sattus ühele kontserdile ja kuna esineja avaldas talle muljet, palus ta, et pakuksin suviseks festivaliks välja midagi sarnast. Kuna viimased aastad on elu sidunud mind Usbekistaniga, on mulle avanenud võimalusi Kesk-Aasia muusikat kuulata ja seda armastama õppida. Eelkõige väärib jagamist ja laiemat tutvustamist sealne traditsiooniline klassikaline muusika ehk mumtoz. Gulmira on üks kahest väljapakutud kandidaadist, kelle Astrid isiklikult välja valis. Uiguurid elavad küll Hiina rahvavabariigis, kuid etniliselt on nad väga lähedased usbekkidele. Nende muqam, nagu ka usbeki maqom, on pärit iidsest muusikalisest traditsioonist, mis seob turgi rahvaid Hiina Xijang’i provintsist Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikani.
Milline on teie enda varasem kokkupuude uiguuridega?
Tôesti-tôesti, varem olin vist kuulnud ainult uiguuri tiigritest ja uiguuri rahvusäärmuslaste pommirünnakutest… Samuti on kuskilt kunagi kõrvu jäänud, et kaugeid teid pidi oleme sugulasrahvad ja olen püüdnud seda uurida. Kes seda täpselt teab, aga ilmselt piirnevad sarnasused sellega, kuivõrd saab lähedaseks pidada altai ja uurali keeli kõnelevaid rahvaid. Käesoleva tuuri ettevalmistamise käigus olen uiguuride kohta palju teada saanud ja olen selle üle väga tänulik.
Hiinlastel toimus veel enne Hiiu Folki kontsert ka Lätis, mistõttu olete nüüdseks uiguuride esindaja Gulmira Ablitzi ja tema muusikutega juba mõned päevad kokku puutunud. Kuidas te neid iseloomustaksite?
Muusikud, olenemata rahvusest, on enamasti väga soojad, sisemise tarkusega inimesed. Minu jaoks on need kauged külalised väga põnev segu usbekkidest ja hiinlastest. Kui viimaseid on teadupärast juba “kamaluga” üle miljardi, siis uiguure “kõigest” kümmekond miljonit (arvud kõiguvad miljonites). Kahjuks ei räägi kauged külalised ühtegi Euroopa keelt, aga õnneks on nende vahendamisel abiks Husniddin – usbeki keel, nimelt, on uiguuri keele lähim sugulane. Kurioossel kombel on ajalugu uiguurid usbekkidest lahku lükanud ja nii piirneb Xinjiangi provints hoopis Tiibeti, India, Pakistani, Afganistani, Kasahstani, Venemaa, Mongoolia ja mitmete Hiina provintsidega. Loomulikult peavad uiguurid mõistma ka riigikeelt ja kirja, mis on tuntud kui üks maailma kõige keerukamaid. Oma emakeelt aga kirjutab see enklaavi surutud rahvas araabia transkriptsioonis. See kõik on väga põnev ja annab kontserdile erilise konteksti.
Milist osa uiguuri kultuurist saavad kogeda folgilised?
Esitamisele tuleb umbes pooletunnine klassikaline muqam’i kava, mis kujutab endast 500–1000 aastat tagasi elanud poeetide tekstidest inspireeritud muusikat vanas türgi keeles. Teise poole kavast moodustab lihtsam ja tantsulisem rahvamuusika. Lisaks laulab Gulmira ühe viisi hiina keeles. Julgen lubada veel midagi lõbusat ja ootamatut. Kõik muusikud valdavad oma arhailisi ja kummalisi pille suure meisterlikkusega, aga Gulmira hääl ja selle valitsemine on fenomenaalne. Ei ole kahtlust, et tegemist on aukartustäratava traditsiooni väärika esindajaga, kelle üle tema rahvas võib uhkust tunda. Uiguuri muqam on arvatud UNESCO Vaimse Pärandi esindusnimekirja nagu ka usbeki šašmakam. Kuni püsib uiguuri muusika, püsib ka uiguuri keel. Kuni püsib keel, püsib ka rahvas. Sügavama huviga festivalikülalistel on võimalus uiguuri muusikutega kohtuda õpitoas, mis toimub teisel festivalipäeval.
Küsis KADI HAINAS
