Hiiumaa sõjahaudadesse maetud võiksid osavallajuhtide arvates jääda oma puhkepaika, piisaks vaid hauatähiste asendamisest.
Riigikantselei punamonumentide töörühma koostatud nimekirjas on üheksa Hiiumaa objekti, neist viis sõjahauad, milles komisjoni andmetel paarisaja inimese säilmed. Suur hulk neist juba okupatsiooniajal ümber maetud ja mitte kalmistutele, vaid avalikesse kohtadesse, maanteede ja tänavate äärde.
Monumendikomisjoni juht Asko Kivinuk ütles „Aktuaalsele kaamerale“ antud intervjuus, et sõjahaudades olnud põrmud maetakse koostöös kohaliku omavalitsusega lähimale kalmistule.
Kärdla kiriku juures Uuel tänaval asuvas ühishauas on viimase puhkepaiga leidnud 49 inimest.
„Minu ettepanek, millest olen rääkinud ka militaarmuuseumiga ja Eesti sõjamuuseumiga ja kus meil on ühine arusaamine, on järgmine: matmispaik jääb hauana alles, see tähendab, et säilmeid välja ei kaevata ega ümber ei maeta; olemasolev obelisk teisaldatakse Hiiumaa militaarmuuseumisse; selle asemele paigaldatakse matmispaigale neutraalne hauatähis,“ selgitas Kärdla osavalla vanem Aivar Viidik.
Käinas asuva ühishaua kohta on samasugusel arvamusel sealne osavalla vanem Omar Jõpiselg, kelle arvates pole 15 maetu säilmete ümbermatmisel mõtet. Piisaks vaid monumendi asendamisest.
„Nad võiksid sinna jääda,“ ütles Pühalepa osavalla vanem Liili Eller Heltermaa lähedal Arukülas asuvasse sõjahauda maetud 88 punaväelase säilmete kohta.
