erakogu Kõrgessaare osavalla vanem Üllar Laid ütles, et viis külalised koos neid saatnud erakonnakaaslastega kõigepealt kalatehase varemeid vaatama ja rääkis neile algselt kunstsiidivabrikuks ehitatud kompleksi ajaloost. “Minu meelest on see sobiv koht, kus paljudele Viskoosa inimestele tööd andnud kalatehase sulgemisega tekkinud probleeme esitleda,” ütles Laid Hiiu Lehele.
Osavallavanem nentis, et alevik pole töökohtade kaotusest siiamaani taastunud, samuti pole leitud rakendust praegu eraomandis olevale kalatehase kinnistule. “Viimasel ajal on olnud ideede hellitusi serveripargist rannakaitseüksuse väljaõppekeskuseni,” ütles Laid.
Martin Helme ütles, et läksid sinnakanti osavallavanema kutsel: “Osavallavanem näitas kunagist tööstushoonet, sealseid pooltühjaks jäänud elumaju ja rääkis erinevatest plaanidest, mis nendega on, arutasime, mida teha, et inimesed sinna tagasi tuleks, et elu tagasi tuleks, töökohad tagasi tuleks ja missugused on riigipoolsed toetusvõimalused. Väga põhjalikult rääkisime ka sellest, kuidas Hiiumaal võimalikult ulatuslikult kiire internet ehk nn viimane verst majadeni tuua. Koroona ajal sai selgeks, et kui kõik on kodus ja kõik teevad tööd, siis internetivõrk jääb siin vajadustele alla. Käisime ka Reigi kirikus ja pastoraadis, et oma silmaga näha kohalikku kultuurikihti,” jagas ta muljeid enne õhtust avalikku kohtumist rahvaga Kärdla kinosaalis.
Mure kortermajadega
Laid tõstatas kohtumisel ka Kõrgessaare aleviku korterelamute renoveerimise teema. Laukal ja Kõrgessaares kokku on 20 kortermaja: üheksa 8korterilist, viis 12korterilist, üks 15korteriline ja viis 18korterilist elamut. Paljud neist vajaksid ammugi uuenduskuuri.
“Hoolimata läbi KredExi loodud võimalustele, jääb nendest võimalustest väheks ühe väikese kortermaja tänapäevastamiseks,” nentis osavallavanem. “Meil on palju tühje kortereid, inimeste sissetulekud on madalad, ühistu lihtsalt ei vasta panga nõuetele ja siin vajame riigilt lisatuge.”
Laid rääkis, et tegi valla poolt ettepaneku, et korterelamutele renoveerimisprojektid võiks koostada riigi toetusega. “See oleks suur samm edasi asjasse selguse toomisel – ühistud näeksid, mida on vaja teha, saaksid hakata koguma hinnapakkumisi ja asi hakkaks liikuma,” selgitas osavallavanem.
Kiire internet “hajub” keskustesse
Kolmas mure on Laidil Hiiumaa kiire internetivõrguga, mida Elektrilevi sooviks viia pigem keskustesse. Juulikuu seisuga on Elektrilevil plaanis luua vallas 1088 ühendusvõimalust 824 hoones, millest Kärdla linnas on 429 hoonet, Käinas 74 hoonet ja Kõrgessaare alevikus 18. Eelnimetatud andmete kohaselt jääb kogu Hiiumaal maapiirkondadesse vaid 303 aadressi, kus kiire interneti nn viimane miil nende koduni jõuab.
Ometi avaldas valla poolt läbi viidud küsitlusel väljaspool linna ning alevikke soovi saada oma majja kiire internet 935 aadressi. “Nendel aadressidel elavad inimesed on juba praegu valmis pärast ehituse lõppu reaalselt teenuslepingu sõlmima,” ütles Laid.
Martin Helme ütles, et tegelikult on riik väga suure raha kiire interneti arenduse alla pannud: varasemalt 20 miljonit, sel aastal 15 miljonit ja järgmisel veel 10 miljonit eurot. “Selle raha eest peaks tegelikult saama väga palju ära tehtud, aga see raha on toppama jäänud, see ei ole jõudnud nende inimesteni, kelle juurde kiire internet peaks jõudma,” nentis ta. “Seal on erinevad tehnilised põhjused, bürokraatlikud põhjused, aga kuidas teha niimoodi, et see raha jõuaks kiiresti kohale ja kiiresti võetakse kasutusele, et kiire internetiühendus tuleks. Mul on suhteliselt ükskõik, kes selle välja ehitab, mingi suurfirma, mingi IT-firma või kohalik omavalitsus, peaasi, et ühendus kohaliku inimeseni, kohaliku ettevõtteni jõuaks. Seda lahendust koos otsides, ma arvan, saime päris mitu head mõtet.”
