repro Kreeka-Rooma maadleja Heiki Nabi Rio de Janeiro olümpiamängud (OM) algasid täpselt sealtsamast, kus Londoni olümpia tema jaoks nelja aasta eest lõppes.
Siis maadles ta finaalis kuubalase Mijain Lopez Nunesiga ja teenis hõbemedali. Nüüd oli loos hiidlase vastu karm ja Kariibi mere saare mehe vastu tuli astuda juba avakohtumises. Ka seekord ei leidunud tal Nunesi vastu püssirohtu.
“Mul ei olnud eriti palju võimalusi. Algul proovisin rohkem trügima hakata, aga ta on nii suure jõu ja massiga, et ta lööb mu ühe tõmbega liikuma. Nii ohtlik, et midagi teha ei ole,” selgitas Nabi peale 0:3 lõppenud kohtumist rahvusringhäälingule antud intervjuus.
Kuni 130kiloste meeste seas maadlev Nabi lisas, et jõudis küll vastu maadelda, aga vastasele omast head käiku võtta polnud. “Ta on ikkagi number üks mees meie kaalus,” ütles 114kilone hiidlane tugevasti hingeldades.
Asjatundmatule inimesele võib see isegi imelik tunduda, sest maadlusmatš kestab vaid kaks korda kolm minutit. Aga see näitab ilmekalt ära, kuivõrd kurnav spordiala see tegelikult on.
Tänu sellele, et homme 34aastaseks saav kuubalane jõudis finaali mängeldes, sai Nabi võistlust lohutusringis jätkata. Olgu öeldud, et ka finaalis ei loovutanud Nunes punktigi ja teenis kolmanda järjestikuse olümpiakulla.
Tuttav rootslane, võõras venelane
Heiki Nabi aga ootas ees juba vana tuttav, rootslane Johan Magnus Euren, kelle Nabi Londonis selili surus. Kusjuures enne Londoni OMi kohtumist oli alati peale jäänud rootslane.
Nüüd näitas 31aastane Nabi, et on tõepoolest heasse vormi tõusnud. Euren jäi hiidlasele selgelt 0:3 alla ning 2006. ja 2013. aasta maailmameister Nabi pääses maadlema pronksile.
Otsustavas heitluses tuli tal vastamisi minna kümme aastat noorema kahekordse juunioride maailmameistri venelase Sergei Semjonoviga.
Esimene periood lõppes viigiseisul 0:0, sealjuures ei loovutanud Nabi parteris ehk toengpõlvituse asendis olles vastasele punkti.
Teisel perioodil oli tal omakorda ise võimalus parterist punktid tuua, kuid Nabi ei leidnud piisavalt head haaret ja jõudu vastase üle heitmiseks. Hiljem suutis seda Semjonov ja medal oligi läinud.
“Võimalus pronksmedal võita oli olemas. Täiesti võrdsed mehed,” analüüsis treener Henn Põlluste kohtumise järel.
“Eelluure tegime ära, teadsime täpselt, mida see vene maadleja teeb, milline on tema lemmikvõte. Esimene kord suutis Heiki selle ära kaitsta, teine kord tegi väikese vea, vastane sai tõste üles ja nii see läks,” ütles treener. Põlluste ütles, et talle tegi rõõmu, et matši lõpuosas tegi Nabi veel ilusa heite, mis lõpptulemust küll ei muutnud.
Põlluste hinnangul avaldas tulemusele mõju see, et ajal, kui eestlane lohutusringis rootslasega maadles, sai venelane puhata.
Nabi ise tõdes, et kaotus oli loomulikult väga valus, sest ta sõitis olümpiale medali järele. “Natuke kurb, aga sport ongi armutu. Kui ise ei tee, tehakse sulle,” sõnas viienda koha omanik.
Kui enamikul spordialadel annab pronksimatši kaotus neljanda koha, siis maadlus on erandlik. Nimelt saavad finaali jõudnud võistlejatele kaotanud maadlejad võimaluse omavahel matil vastamisi minna ja kaks paremat kohtuvad omakorda poolfinaalis kaotanutega. Nende matšide võitjad saavad medali, kaotajad viienda koha.
