Jälgi meid

Uudised

Kassari Haridusselts üllatab klassikalise muusika kontserdisarjaga

Ekraanikuva
Ekraanikuva
100aastaseks saav Kassari haridus­selts täiendab juubeli­programmi kontserdi­sarjaga “Kassari klassika” ja kutsub juba sel reedel avakontserdile, külaülikoolis peab kolmapäeval loengu Helgi Põllo.
Kuigi kontserte on Kassari haridusselts varemgi korraldanud, ütles sarja “Haridusselts 100” korraldustiimi liige Riho Lutter, et kontserdisari on üksikkontserdist palju ambitsioonikam ettevõtmine. Kuna Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) emeriitprofessor Peeter Paemurru oli nõus õla alla panema, andis see Lutteri sõnul kindlust idee ellu­viimiseks, sest oli olemas metseen, kelle nõuannetele tugineda ja Kassari kontserti­dele esinejad valida.
“Ühelt poolt on meie soov olnud pakkuda võimalust aegumatu muusika kuulamiseks imeilusas Kassari pühakojas, teisalt saavad üliõpilased end avalikkusele tutvustada ja juurde tuleb esinemispraktikat,” ütles Lutter. Ta avaldas lootust, et muusikasõbrad uue kontserdi­sarja hästi vastu võtavad ja kutsus lisaks täiskasvanutele kontsertidele ka lapsi.
Esimene kontsert sarjast “Kassari klassika” algab reedel, 27. mail kell 19 Kassari kabelis, kus noored muusikud esitavad Johann Sebastian Bachi (1685–1750) ja Eugène Ysaÿe (1858-1931) kirjutatud muusikat.
Professionaalne tase
Viiulil mängivad Aleksandra Serebrjakova ja Kaisa Padur, mõlemad professor Mari Tampere-Bezrodny õpilased, esimene neist EMTAs, teine Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Tšellol esineb Cameselle Barbosa Adla, kes on emeriit­professor Paemurru õpilane.
Peeter Paemurru on lubanud ise kontserdil kohal olla, et rääkida esitamisele tulevatest lugudest ja nende ajaloolisest taustast.
Sel, et valik langes keel­pillidele, on kontserdi korraldaja sõnul lihtne põhjus – Kassari kabelis ei ole elektrit. Lutter oletas, et orelimuusika tooks ehk kohale rohkem kuulajaid, kuid selleks vajaliku elektri jaoks on generaatori soetamine esialgu alles kaalumisel.
Annetused abiks
Sarja raames on plaanis teha igal suvekuul kaks kontserti. Pileteid ei müüda, aga kohapeal on võimalik annetada raha. Osapooled on kokku leppinud, et Kassari kabelit haldav Käina kogudus saab poole laekuvatest annetustest ja poole saavad esinejad.
Vabatahtlike annetuste kogumine on olnud teema, mis võiks Lutteri sõnul olla n-ö haridusseltsi õppekavas ehk annetamine, millel paljudes maades on pikk traditsioon, juurduks senisest rohkem ka meie mail.
Osaliselt toetab kontserdi­sarja Hiiumaa vald. Tänu sellele toetusele kaetakse esinejate sõidukulud. “See on meile suur abi,” lausus Lutter, kes ettevõtjana teab enda sõnutsi, et tasuta lõunaid ei ole.
Külaülikooli viies loeng
Haridusseltsi juubeliaastal käivitunud külaülikool on jõudnud viienda loenguni. Maikuus räägib Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo Kassari saarest ning jutustab põnevamaid seiku saare ja saareliste ajaloost. Loeng algab kolmapäeval kell 18 Kassari rahva­majas ja sissepääs on prii. Juunikuu lektoriks on Madli Maruste ja loenguteemaks taluarhitektuur.
Külaülikooli ühe eestvedaja Roberta Laasi hinnangul on kõik seni toimunud loengud olnud väga nauditavad. Isiklikuks lemmikuks peab ta enda sõnul Riho Lutteri ja kirikuõpetaja Kristjan Simsoni ühisloengut “Moosese ja Ristija Johannese jälgedes”, kuigi selle loengu vägagi piibellik pealkiri hirmutas arvatavasti paljud potentsiaalsed kuulajad ära. “Minu silmis saavutati selle loengu käigus just see mõnus dialoogihõng ja info­himu, mida külaülikoolis taotleda võiksimegi. Kristjan
Simsoni asjatundlikud kommentaarid täiendasid Riho põnevaid reisijutte ja vastu­pidi, infot otsiti ka loengu käigus jooksvalt jadialoog tekkis ka publikuga.”
Dialoogivormis toimus ka Maarja Unduski loeng oma emast Ellen Niidust. Vestlus­partneriks oli seltsi liige Linda Tikk. “Saime justkui läbi lukuaugu piiluda kuulsa kirjanikepaari elu köögi­poolele,” tõi Roberta Laas veel ühe näite meeldejäänud kohtumistest.
Kokkuvõttes tõdes ta, et loengud on hästi vastu võetud, haridusselts on jätkamas oma haridustööd, küla on kokku saanud, mõtted on liikuma lükatud. “Ootame põnevusega suvehooaega ja loodame oma tarkade klubi laiendada ka suvitajate arvelt,” lausus Laas. Sama oluliseks kui publikunumbreid nimetas ta jutustusi ja seiku, mis tihtipeale kerkivad loengute käigus publiku seast pinnale ja rikastavad omal moel Kassari saare kultuurilugu.

Veel lugemist: