Detsembris sai Hiiu maavalitsus sotsiaalministeeriumilt kirja, milles must-valgel kirjas, et Hiiumaa haigla jätkab üldhaiglana.
“Tähtis sõnum on see, et sünnitus Hiiumaa haiglasse jääb, külalisarstid jätkavad visiite ja haiglat keegi ei sulge,” kinnitas SA Hiiumaa Haigla ametist lahkuva nõukogu esinaine Vilma Tikerpuu.
Madalama liigi, kohaliku haiglaga võrreldes on vahe selles, et üldhaiglas peab osutama ka üldkirurgia, anestesioloogia, sünnitusabi ja kõiki erakorralise meditsiini teenuseid.
“Üldhaigla teenused Hiiumaale jäävad ja kui riik tagab teenuse, peab riik leidma ka teenuse osutamiseks vajaliku raha,” kinnitas ka nõukogu liige Mati Nurs.
Erisust oleks vaja
Teisalt on probleemiks, et raha küll nähakse ette, aga saarel on vähe elanikke ja summa, mis haigekassalt osutatud teenuste eest kätte saadakse, ei kata kogu vajadust.
Tervishoiuameti ravikvaliteedi nõukogu juht Peeter Mardna, kes kursis ka Hiiumaa haigla olukorraga, on allakirjutanule öelnud, et saarel võiks olla eelarvelise rahastusega haigla.
Teisalt püüavad otsustajad ministeeriumis ja haigekassas kõigiti välistada erisusi. “Ühtepidi on see mõistetav – haigekassa juhid ütlesid, et kui teha teile erisus, küsib järgmisena erisust Jõgeva haigla, siis teine ja kolmas,” rääkis Nurs.
Jõgeva haigla muidugi ei asu saarel, aga Tallinna inimestele on vahel üsna raske selgeks teha, mida saareelu tähendab.
Nurs ütles, et õnneks juhtus just sel ajal, 30. novembril kui Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kliiniku juht Leonhard Kukk käis kohtumas Hiiumaa omavalitsuste liidu esindajatega, olema korralik torm. “Sellel päeval ei lennanud lennuk ega sõitnud laev ja ta hakkas mõistma, et teisiti siin saarel ei saa – kui sa omal nahal tunned, siis saad aru, et on ju eripära,” ütles Nurs.
Eelnevalt oli Kukk HOLi istungil välja öelnud oma isikliku seisukoha, et sünnitatud on ka ämmaemandaga ja on sõidetud ka paar nädalat varem mandrile, et sünnitada sealses haiglas.
Suur ja Väike Peeter või partnerid
Küsimusele, kas Hiiumaa haigla jätkab iseseisvana või võrgustatakse PERHiga vastas Nurs: “Nagunii läheb PERHi alla, seal ei ole teist teed – riik on võtnud võrgustumise eesmärgiks.”
“Nii see läheb,” kinnitas ka Vilma Tikerpuu.
Kas võrgustumisest kujuneb Hiiumaa haigla jaoks võimalus või oht, sõltub nõukogu liikmete hinnangul sellest, kuidas leping sõlmitakse. On tõenäoline, et haigla jääb omaette eelarvele, kuid sellest, kas haiglast saab PERHi
moodustatud sihtasutus või PERHi osakond, sõltub nende arvates Hiiumaa haigla toimetulek.
“Esimesel juhul saab PERH ainult nõuda ja küsida siit raha. Ilmselt antakse siinsele haiglale ainult nõu ja kui saadetakse oma arste, siis küsitakse suurt raha ja pumbatakse haigla rahast kuivaks. Kui aga haigla oleks PERHi osakond, saaksid siinsed arstid PERHi omadega võrdset palka ja PERH seisaks ka selle eest, et haigla rahakotis oleks raha,” arutles Nurs.
Praegu on Hiiumaa haiglas vastuvõtte tegevate PERHi arstide tunnihinne sisuliselt võrdne Soomes makstava arsti tunnitasuga.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ütles Hiiu Lehele, et sotsiaalministeerium on võtnud Hiiumaa haiglat puudutava tõsiselt fookusesse. “Oleme pidanud paralleelselt läbirääkimisi, et SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla võtab suurema vastutuse kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumise eest Hiiumaal. Sellest tulenevalt võtab PERH kindlasti tugevama rolli ka Hiiumaa haigla nõukogus,” ütles Ossinovski. Küsimusele, millises vormis see toimuks, minister veel ei vastanud.
Eelarvega ikka keeruline
Enne 2013. aasta riiklikku kiirabireformi edukalt toiminud ja investeerinud SA Hiiumaa Haigla majandusseis on keeruline ka sel aastal. Iga- aastaseks eelarveauguks, mis reformi tagajärjel tekkis, nimetas Nurs 130 000 eurot.
“Kõrgelt tehtud otsused ei ole arvestanud meie eripära,” nentis Tikerpuu. Eripäradeks nimetas ta haigla asukohta saarel ja saareelanike väikest arvu. “Exceli tabelis võib kõik paista korras ja normaalne, aga see ei toimi kui inimesi on nii vähe.”
Haigla pearaamatupidaja Vally Randviiru hinnangul kujuneb tänavuseks kahjumiks 85 000 eurot.
Eelmisel esmaspäeval ütles SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige Riina Tamm, et sellest, kuidas kahjum katta, pole veel midagi teada.
“Jumal taevas aitab,” naljatas Mati Nurs. “Mingeid lubadusi on, aga lubadus on lubadus…”
Kolmapäeval ütles sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Karel Hanni, et ministeeriumile teadaolevalt peaksid Hiiumaa haigla tulud olema aasta lõpuks suuremad kui kulud. “Suurt leevendust on pakkunud sotsiaalministeeriumi kaudu eraldatud 100 000 eurot riigieelarvelist toetust,” ütles Hanni.
Tegelikult kulus eelmisel aastal ministeeriumilt saadud 100 000eurone toetus haigla renoveerimiseks võetud laenu põhimakse tasumiseks. Põhimakse kogusumma oli 113 000 eurot.
“Mis puudutab haigla finantsilist seisu, siis väikese haiglana on nende seis kindlasti pingeline, ent sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja PERHi koostöös suudame kindlasti tagada haigla jätkusuutliku majandamise nii täna kui ka tulevikus,” ütles minister Ossinovski haigla olukorda kommenteerides.
Novembrist läks SA Hiiumaa Haigla juhtimine üle sotsiaalministeeriumile. Detsembrikuuga lõppevad senise nõukogu volitused. Uue nõukogu liikmed valib tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. Seejärel saab nõukogu välja kuulutada konkursi sihtasutuse juhatuse esimehe leidmiseks.
