Jälgi meid

Uudised

Hagaste palvemaja 100 aasta juubel

ENN VEEVO
27. augusti peale­lõunal esines Hagaste palvemaja 100 aasta juubeli puhul korraldatud kontsert-jumala­teenistusel Tallinna Metodisti­koguduse gospel­ansambel Sela.
Ansambel on loodud 1968. aastal esimese gospel­ansamblina Eestis ja tõenäoliselt ka kogu tollases Nõukogude Liidus. Põhinedes suuresti Ameerika gospelmuusika traditsioonil, tõi Sela meie kirikumuusikasse täiesti uue suuna. On erakordne, et suur osa ansambli praeguseid liikmeid on laulnud seal algusest peale, seega rohkem kui 50 aastat.
Hagastes esitati nii gospelmuusikaklassikat kui ka algupäraseid palasid, mis loodud ansambli kunagise liikme Ants Saluraiu poolt.
Lugude vahele meenutas palvela ajalugu Enn Veevo, mitmed inimesed jagasid oma minevikumälestusi, mis seotud Hagaste palvemajaga.
Õhtu vaimuliku mõtte kuulsime Kärdla koguduse pastorilt Tarmo Kährilt.
100 aastat tagasi avatud palvemaja rajamisele eelnes mitmekümne aasta pikkune eellugu. Kärdla Baptisti­koguduse tekkimise järel leidus ka siinsetes külades inimesi, kes hakkasid külastama baptistide jumala­teenistusi. Esimese Hagaste kandi inimesena sai baptistina ristitud ja liitus Kärdla kogudusega Värssu küla taluperemees Peet Havi 1886. aastal. Tema pool käisid jumala­teenistusi pidamas Peeter Kaups ja mitmed teised Kärdla koguduse mehed.
20. sajandi alguses kolisid Värssu-Hagaste piirkonda tänu renditalude saamise võimalusele mitmed usklikud pered Käina ja Emmaste piirkonnast, muu hulgas Silded, Männamaad, Lunterid. Taludes peeti jumalateenistusi, eriti sageli Sildede pool.
Peale osakonna moodustamist töö hoogustus veelgi ja talutoad jäid kitsaks.
1921. aasta alguses otsustati hakata ehitama oma palvemaja. Pakkumisel oli kaks võimalikku krunti, kuid otsustati valida Peet Lunteri pakutud maatükk Värssu tee ääres, kus palvemaja praeguseni asub.
Suure maja ehitamiseks vajalikud palgid tuli vedada paarikümne kilomeetri kauguselt, siis viidi need Suuremõisa saeveskisse ja toodi jälle tagasi Hagastesse. Kaasatud olid peaaegu kõik piirkonna talumehed, nii usklikud kui mitteusklikud. Tööd tehti talgukorras, raha selle eest saamata. Kui mõisa­sulased üht palgi­vedajat kiusasid, küsides, kas see ka baptistiks hakanud, vastanud see: “Ära sa õienda siin midagi, sul omal ka seda viimaks tarvis. Ehitame omale ise palvemaja.”
Kogudusel oli raha väga vähe, kuid ehitust toetasid mitmed teised kogudused. 1921. aasta palmipuudepüha juures peeti palvela ehitusplatsil suur vabaõhu­teenistus, kus pandi kokku ka korjandus. Üsna suure summa raha panid korjandusse ka need kohalikud inimesed, kes kogudusse ei kuulunud. Lisaks käis Karl Kaups ringreisil mandri kogudustes sealt toetust küsimas. Ka Kärdla Baptistikogudus toetas ehitust jõudumööda.
Tööd tehti valdavalt omade jõududega ja tasuta. Mitmel mehel tuli palvela ehituse juures koos palkide veoga kokku üle saja tasuta tööpäeva. Nii valmiski maja 1922. aastal ja avati suure pidulikkusega 1. oktoobril 1922. Selle sisseõnnistamine oli suursündmuseks ümbruskonnas. Teenistust juhatas Karl Kaups, laulis ühendkoor, külalisi oli Hiiumaa kogudustest, aga ka mandrilt ja Saaremaalt.
Valminud hoone oli äärmiselt lihtne, vaid üks suur ruum, kus puudus isegi ahi. Kuigi see oli koguduse ruumi­puudusele suureks leevenduseks, oli peatselt vajadus nii suure saali kütte kui lisaruumide järgi, eriti siis, kui talvisel ajal tuldi kaugelt hobustega või lausa jala. 1931. aastal alustati palvela juurdeehitusega, lisades majale umbes 50-kohalise väiksema saali, köögi ja mõned abiruumid. Ka said mõlemad saalid ahju. Mõned aastad hiljem sai maja ka siseviimistluse ja välisvoodri.
Hagaste osakonda juhtis algul Mihkel Silde, tema järel pikkade aastate jooksul Rudolf Männamaa, seejärel Evald Hanikat ja Jaan Helisma.
Esialgsest osakonnast sai 1945. aastal iseseisev kogudus, mis tegutses kuni 1990ndate aastate lõpuni.
Praegu palvelas regulaarseid jumalateenistusi ei toimu, kuid maja on peetud heas korras ja seal on korraldatud suve lõpul ja jõulude ajal kontsert-jumalateenistusi.
Juba mõnda aega tühjana seisnud majas on säilinud veel vanade aegade hõngu, mis mitmes teises palvelas on moderniseerimise käigus kadunud. Vanad värvimata põranda- ja laelauad, krobelised aknaklaasid ja askeetlikud puupingid viivad mõtted ajastusse, mil see maja valmis.
Maja aastapäeva pidulik kontsert-jumalateenistus toimus küll pisut varem, kui maja tegelik aastapäev, kuid see sobis hästi tavapärase suvelõpukontserdi traditsiooniga. Nii nagu varem, korraldas kontserdi koguduse kunagise juhi Mihkel Silde lapselapselaps Gennadi Pentikäinen koos abikaasa ja tütre perega. Õhtu lõppes ühise kohvi- ja kringlilauaga, kus oli veelgi aega meenutusteks.
Täname Maire ja Gennadi Pentikäinenit, Mari-Liis ja Kristjan Nõlvakut, Tarmo Kähri, Urmas Elmit ja loomulikult ansamblit Sela, tänu kellele tänuteenistus teoks sai. Loodame jõulude ajal taas Hagastes kohtuda.

ENN VEEVO
osaleja

Veel lugemist: