juga oli kunagi Kadrioru pargi silmapaistvaim looduslik vaatamisväärsus ning üheksateistkümnendal sajandil tallinlaste seas popp väljasõidukoht.
Oma nime saanud juga Carl Maria von Weberi ooperi “Nõidkütt” mõjutusel. Võib vaid kujutleda uhket mitme meetri kõrgust vahutavat veeseina seal liivakaljude vahel.
Jah, kujutleda. Hundikuristiku joa niiöelda hiilgeajad on minevikku jäänud. Vägev kuni 15 meetri sügavune sälkorg annab aimu siin kunagi tegutsenud vete jõust. Mis siis juhtus? Aga see, et suure elamuehitusega Lasnamäel lõigati ära niigi väheldane oja juurdevool. Ja sestap seisab juga enamuse aastast veeta.
Midagi seal vahetevahel ikka voolab. Eeskätt lumesulamise aegu. Tänavu siis märtsi algul. Aga ei sattunud ma sinna õigel ajal kohapeale. Alles aprilli algul. Kuid, nagu kartnud olingi, juba hiljaks jäänult. Liivakiviastang vaid läikis nõrgveest. Muidugi oli org oma varisenud settekivirahnude ning suurte rändkividega kaunis ikka. Ning kahel pool kerkivad liivakaljud. Ametlikult öeldes Pakerordi lademe pruunikad oobulusliivakivid (fosforiit!), lisaks pudikihilist Türisalu kihistu diktüoneemakivi
(radioaktiivne!).
Käisin siin viimati oktoobris 2012, kui juga täiesti kuiv. Aga näe, ilus leedripõõsas on endiselt alles ning kanakoolmed ja noored naadid haljendasid juba. Ikkagi kevad. Mis sest, et vinge külma tuulega. Toomed, vahtrad ja teised lehtpuud püsisid veel raagus.
Hoopis suurem üllataja oli aga teine juga. Tegelikult peamine sälkorg kulgeb hoopis eemale, see joaastanguga ojaorg näib väheldasema kõrvalharuna. Tolle paremale jääva sälkoru ühelt küljelt langes paeräästalt vett! Sulisev-pladisev veenirede kogum, oma kolme jala kõrguselt. Milline meeleolukas vaatepilt! Näib, et siia on millalgi hiljem mingi uus kraav juhitud, mis tekitas selle joa ning mis moodustab oru peamise ojakese.
Kuidas on aga nende 4 meetri ja 1,5 meetri kõrguste jugadega, mis siin kirjasõna uskudes asuvad? Selgusetuks see mulle jäigi. Mis seal’s ikka.
Hundikuristikust mõned sammud lauluväljaku poole, klindiastangust üles tõusva Narva maantee naabruses kerkivad aga kunagise lubjaahju varemed. Kaks kõrget sillaava loovad mulje justkui mingist antiiksest Rooma akvedukti katkest.
