FB Hiiumaa Kultuuripärli 2018 võttis vastu Pille Lukin-Kangur, Guido Kangur täitis samal ajal Draamateatris “Ivanovi” etenduses Pavel Kirillõtš Lebedevi rolli.
Vestlesime Pille Kanguriga Hiiumaa kultuurihooaja avapeol, kus ta ütles, et on küll lavakunstikateedri lõpetanud ja kümme aastat näitlejagi olnud, aga ei ole seda enam ammu. “Näitleja olemise tahtmine algab seestpoolt ja kui sa aastaid tunned, et see ei ole päris õige asi…,” ütles Kangur.
Sõru džässifestivali korraldades on ta nüüdseks mõistnud, et just see on päris tema asi.
Kui algul oli Sõru Jazz kahepäevane, siis nüüd kestab see neli päeva jutti. Kui algul anti kontserte ainult Sõru sadama paadikuuris, siis nüüdseks on festival hea mitu aastat saarel ringi rännanud.
“Ega me ise pole otsinud, et kus veel saaks teha, vaid ikka on keegi öelnud – tulge meile ka! – ja nii me oleme olnud Kalanas, oleme käinud Kärdlas, Emmaste kirikus ja Emmaste koolis, Mänspäe kabelis.”
Guido festival
Festivali idee algatas Guido Kangur, keda ema ja isa väikesena džässifestivalidele kaasa vedasid. Lapsele oli see tüütu, aga ilmselt midagi jäi sealt hinge. “Kui Guidot ei oleks, siis ka seda Sõru Jazzi ilmselt ei oleks,” on Pille Kangur veendunud.
“Mis kell on miski, mis kell keegi tuleb ja mis kell keegi peab lahkuma ja kellel läheb järgmisel päeval lennuk välismaale, kes sööb, kes joob – mina olen selle töö peal,” selgitas Pille, et tandemina nad festivali teevadki.
Kangur ütles, et kui korraldustöö sulle sobib ja meeldib, siis see ei ole raske: “Siis ei ole ükski töö raske, siis sa lendad ja see ei olegi töö, on elustiil ja sa tahad seda teha ja see läheb sinu käes nagu viuhti!”
Kõik teeb rõõmu
Pille Kangur ütles, et Sõru Jazz on juba nii tugev kaubamärk, mille peale muusikud tulevad juba ilma, et neid peaks väga palju veenma. “See ongi see, mis annab meile jõu ja rõõmu seda festivali teha, et muusikud ise tahavad tulla – meile antakse juba ette teada, et kuidas oleks, kui ma järgmisel aastal tuleks,” kinnitas Kangur, et selline huvi on nende jaoks hästi oluline.
Teine, mis korraldajaile rõõmu teeb, on see, kuidas hiidlased aastatega on hakanud järjest rohkem džässi kuulamas käima.
Kolmanda tähtsa asjana nimetas ta koostööd algul Emmaste valla, nüüd Emmaste osavallaga. “Vald vallaks, aga tegelikult on need inimesed, kes on meid aidanud ja vaat see on hindamatu!” Kes aitab majutusega, kes abitöödega, kes kuidas ja see on festivali korraldajate jaoks veel üks rõõmu allikas. “Tänu sellele me tunneme, et oleme oodatud ja me teeme seda festivali koos,” õhkas Kangur.
Neljandana lisas ta loetellu publiku: “Kui publikut poleks, siis me seda festivali ju ei teeks.”
Pille Kangur rääkis, kuidas vahel mõni täiesti võõras inimene astub ligi ja küsib, kas te juba teate, millal on Sõru Jazzi kuupäevad või keegi kirjutab ja uurib sama. “Need on pisikesed, aga samas suured asjad.”
Ilm pole hellitanud
Hiidlased ütlevad, et koos Sõru Jazziga tuleb Hiiumaale suvi, aga tegelikult pole festivali, mis tavaliselt toimub jaanipäeva eel, ilmaga just õnnistatud – sageli jõuavad just siis kohale Eestimaa varasuvedele nii iseloomulikud vihm ja jahedus.
“Me oleme juba harjunud sellega, et sel ajal on ikka vammused ja kilejoped seljas, aga viimased aastad – tohhoo tonti! – on olnud õnnepäevad, kus meile on isegi päikest näidatud ja meil on soe ja muusikud ei pea magama müts peas!” oskab Kangur ka väikestest asjadest rõõmu tunda.
Kui kaua veel jaksavad?
Pille Kangur meenutas telesaadet, kus suvehiidlane Eiki Nestor seisis Sõru sadama paadikuuri ees ja ütles, et ta tahaks, et kõik asjad jääks nii nagu on ja saja aasta pärast tuleks ikka Guido Kangur lavale ja ütleks: “Tere, head džässisõbrad!”
Kas just sada aastat veel, aga praegu ei ole tegijail plaanis pausi võtta: “Siis pole see enam see ja võib-olla läheb motivatsioon alla ja jõud raugeb. Praegu aga on meil paarikümnest inimesest koosnev meeskond ja kui nad küsivad, et millal me alustame, siis see on juba suur jõud.”
Üllatav on see, et pealinlastel Pille ja Guido Kanguril ei ole Hiiumaal n-ö oma pesa ja igal suvel rendivad nad maja kohalikult… soomlaselt.
“Guido kogu aeg vaatab neid maalapikesi ja majakesi nii, et kui kuskil on midagi ripakil, andke meile märku,” ütles Pille, et suvekodu saarel oleks tore asi.
Seni on ajakirjanike soovile – teate me tahaksime tulla teie Hiiumaa koju tulpe pildistama – tulnud Kanguritel vastata: millisesse koju? “Guido kasvatas mitukümmend aastat tulpe ja paljud arvavadki, et me oleme suvehiidlased,” selgitas Pille Kangur.
