Evelin Ilves kinkis Hiiumaa suurperede lastele enda sulest ilmunud südamliku raamatu “Linnu lood”.
Esmaspäeval kohtusid Hiiumaa lasterikkad pered Mamma Mia kohvikus Evelin Ilvesega, et koos veeta üks mõnus õhtu ning jõulu eel kingiks saadud raamatutesse autori pühendus ja autogramm saada. Evelinil oli peredele varuks aga veel üks üllatus, nimelt võttis ta kaasa elukaaslase Siim Rikkeri, kes meeleolu loomiseks paar lõõtspillipala mängis. Laste suureks rõõmuks oli Evelinil ja Siimul kaasas ka koer Schubert, kes terve aja rahulikult laua ääres magas ning lastel end uudistada ja paitada lubas.
Küsimusele, miks otsustas ta just lasterikastele peredele kingituse teha, vastas Evelin, et teab kui kallid on raamatud ja kui raske on neid endale lubada peredel, kus kasvab palju lapsi.
“Ma tean seda omast käest, sest mulle tohutult meeldib lugeda ja raamatute keskel elada ning ma tean, et mul ei tasu üldse minnagi raamatupoodi, sest olen pärast seda jälle pankrotis,” viskas ta nalja.
Evelin oli üheksa aastat liikumise “Aitan lapsi” patroon, mille eestvedamisel oli paljudel vähekindlustatud perede lastel võimalus teatris käia. Kuna ta endiselt liikumise eestvedajatega aegajalt suhtleb, uuriski ta neilt, kellele võiks raamatud kinkida. Kuna niisuguse ettevõtmise juures on oluline ka see, kuidas organisatsioon toimib, siis Eesti Lasterikaste Perede Liidule kingituse tegemine oli eriti lihtne.
“See on suur asi, et organisatsiooni süsteem toimiks, sest ükshaaval kõiki raamatuid ise kohale viia ju ei jaksaks, lasterikaste perede liidus aga öeldi kohe, et nad jagavad ise kõik laiali,” rääkis ta.
MTÜ Hiiumaa Lasterikkad juhatuse liikme Mari-Liis Leivalti sõnul oli see talle esimene kord peredele niisugust kohtumist korraldada ja ta avaldas arvamust, et võiks huvitavaid inimesi teinekordki külla kutsuda. “Evelin oli tore, ääretult sõbralik ja avatud ning õhkkond temaga kohtudes pingevaba,” rääkis Leivalt kohtumisest. Tema sõnul muutis meeleolu eriti mõnusaks see, et kaasas oli ka Evelini elukaaslane Siim Rikker, kes lõõtsa mängis. Muide, Siim Rikkerit peetakse Hiiumaal juba meie oma lõõtsameheks.
Tütrest inspireeritud
Lasterikastele peredele kingitud raamatu “Linnu lood” peategelane Linnu on inspiratsiooni saanud Evelini tütrest Kadri Keiust.
Nimelt kasvas Kadri Keiu esimesed kolm ja pool eluaastat n-ö täiesti metsas ning pidi hakkama saama koera ja kõigi loomade, lindude ja putukatega, kes seal ringi siblisid.
“Neid lugusid, mis seal nende aastate jooksul juhtus, oli nii palju ja mulle tundus, et lastel on vaja loodusega kontakti tekitada, sest kui seda pole, ei saa olla ka tervist ega tasakaalu,” rääkis Evelin. Raamatut kirjutama asudes oli ta ka Eesti lastekirjanduse patroon ja küsis neilt nõu: “Nad ütlesid, et emmesid, kes oma lastest ninnu-nännu lugusid kirjutavad, on miljoneid ja andsid mulle kaks soovitust.” Esimene soovitus oli, et hea lasteraamat tuleks kirjutada lühikeste ja arusaadavate lausetega, mitte pikkade põimlausetega, mille algust laps lõpetades enam ei mäletagi. Teiseks peaksid lood olema õpetlikud.
“Tänu neile nõuannetele kirjutasingi mõnede loomade kirjeldused pikemini välja ja situatsioone detailselt lahti, et neist oleks võimalik midagi õppida,” selgitas Evelin.
Hiiumaa lapsed on harjunud looduse keskel elama ja metsas käima, seega on neile ilmselt enamik raamatus kirjutatud loomadest, lindudest ja putukatest tuttavad, pakkus autor.
Ühendab aktiivsed pered
Hiiumaa lasterikaste perede ühendusse kuulub 38 peret, kus kõigis kasvab vähemalt neli last. Sageli levib eksiarvamus, et tegemist on heategevusorganisatsiooniga. Nii see tegelikult aga pole. Lasterikaste perede ühendus toob kokku aktiivsed suurpered ja annab neile võimaluse koos tegutseda. Hiiumaa lasterikastel on näiteks välja kujunenud oma traditsioonilised ettevõtmised: suvel osaletakse üleeestilises suurperede suvekoolis, talvel Hiiumaa
käsitöö- ja omatoodangu laadal, tavaks on saada alati ka jõulu ajal kokku ja Käinas ujumas käia. “Kõigil organisatsiooni liikmesperedel on võimalus ettepanekuid teha ja koos saame need ka teostada,” ütles Mari-Liis Leivalt. Samuti ollakse teineteisele toeks, sest on ju suurperedel palju sarnaseid muresid-rõõme.
1996. aastal loodud Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmesorganisatsioonid tegutsevad kõigis Eesti maakondades ja neid on kokku 19.
Võrgustikku kuulub 1611 nelja ja enama lapsega peret ning neis on kokku sirgumas 7400 last.
