Abiturientide esseekonkursil käis läbi mõte, et 20 aasta pärast on hiidlased saarelt ära kolinud, kuna siin käib liiga palju turiste, enamasti aga unistasid noored oma kirjatükkides kodusaarele naasmisest.
Ettevõtja Andrus Ilumetsa algatatud abiturientide esseekonkurss “Minu Hiiumaa 20 aasta pärast” toimus tänavu neljandat korda.
Konkursi esikoha ja 500eurose preemia pälvis Annabel Pielberg, kelle jaoks oli tulemus ootamatu: “Ma ei uskunud et võidan. Eesti keele õpetaja andis meile tagasisidet ja minu töö tema lemmikute hulka ei kuulunud.”
Pielberg kirjutas sellest, kuidas ta oma perega tulevikus Hiiumaale tagasi kolib, siin oma kolme last kasvatab ning koos doktor Inge Taltsiga ravib kohalikus haiglas niisuguseid haigusi, millest me praegu veel kuulnudki pole. Veel oli kirjas tema unistus sellest, kuidas Viskoosas on 20 aasta pärast aastaringseks kasutamiseks mõeldud hokiväljak ja spordiala populaarsus saarel aina kasvab.
Teise koha ja 200eurose preemia võitis Triin Jürimäe, kolmanda koha vääriliseks hindas žürii Katariin Kokla essee ja premeeris teda 100 euroga. Kokla kirjutas sellest, kuidas saare keskele rajatakse 20 aasta pärast USA Silicon Valley-laadne tehnoloogiapealinn ja kuidas saareelanikud sellega kohanenud on. Tulevikus plaanib Kokla ise kindlasti Hiiumaale tagasi tulla. “Aga samas ei luba ma midagi,” lisas ta.
Proovib intrigeerida
Reedel Rannapaargus tulemuste väljakuulutamisel ütles Ilumets, et proovib esseekonkursiga koolilõpetajaid intrigeerida, et nad vähemalt enne n-ö lenduminekut mõtleks selle peale, mis neid ees ootab.
Lisaks tõdes ta, et huvitav oli lugeda noorte käekirju, kuna need on isikupärased: “Mõned tüübid ei suuda kahekümne aasta pärast iseenda käekirja lugeda – ma olen üsna kindel selles.”
Ilumets kinnitas noortele, et väga paljud asjad, millest nad oma esseedes unistavad, lähevad täide, samas paljud unistused ei täitu kunagi: “Kõik sõltub ikkagi unistajast endast ja sellest, kuidas te oma unistuste poole püüdlete.”
Žüriisse kuulunud Kärdla kultuurikeskuse juhataja Pilleriin Kannel ütles, et tajus esseedes hästi palju hoolivust oma kodukoha suhtes: “Kodutunne, mis siin saarel on ja mida te loodate leida siit ka kahekümne aasta pärast – ma ütleks, et Hiiumaa on võitnud kui te tõesti tulete tagasi ja leiate siin oma püsiva kodu.”
Tuleme tagasi
Hiiu Lehe jaoks võttis Ilumets kokku kirjatööde läbiva mõtte – läheme lendu ja tuleme tagasi. “See on huvitav, kuidas noored on mõtisklenud selle üle, mis juhtub vahepeal peale nende lenduminekut ja enne nende tagasitulekut.” Palju oli juttu Hiiumaa spordirajatistest. “Olen tõesti sama meelt, et on häbiväärne, et meil pole praegu kaasaegseid sportimisvõimalusi,” ütles Ilumets.
Kirjatöödes kerkis esile nähtus nagu e-sport, mis pani mõtlema, et ehk tõepoolest tulevikus nii ongi ja inimkontaktid viiakse tulevikus miinimumini nagu juhtus koroonaviiruse leviku ajal.
Veel pakuti, et tulevikus käivad turistid Hiiumaal vaatamas puhast vett, mis purskub arteesiakaevudest. Üks ulmelistest ideedest oli, et hiidlased suudavad päästa maailma zombiviirusest ehitades klaasist kupliga kaetud Iff-citi.
Tänavuse konkursi tegi eriliseks, et osalesid kõik 40 abiturienti. Eesti keele õpetaja Tiiu Heldema ütles, et see õnnestus tal vaid piitsa ja präänikuga.
Konkursi žüriisse kuulusid Pilleriin Kannel, Õie Laksberg, Aivo Takis, Tõnu Õnnepalu ja Andrus Ilumets.
