Neljapäeval viibis Tallinnas väike hiidlaste delegatsioon, kuhu kuulusid Hiiu maavanem Riho Rahuoja, maakonna perearstid, Hiiumaa haigla juhtkond ning Hiiumaa omavalitsuste liidust Üllar Padari ja Jaanus Valk.
Visiidil oli kolm eesmärki: Kohtumine Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhtkonnaga, tutvumine Haabersti perearstikeskuse praktilise tööga ja arutelu sotsiaalministeeriumis esmatasandi tervisekeskuste vajadusest Hiiumaale.
Hommikul kell 9.30 võttis hiidlaste delegatsiooni vastu PERHi juhatuse esimees Tõnis Allik. Meid juhatati nõupidamisteruumi, kus hiidlasi ootasid PERHi erinevate erialade osakonnajuhatajad. Pärast lühikest tutvustusringi palus juhatuse liige kõigil kohaolnud PERHi arstidel esitada oma nägemus koostööst saare tervishoiutöötajatega: esiteks Hiiumaa haiglaga ja teiseks koostööst perearstidega. Ilmnes, et PERHil on soov välja arendada e-konsultatsioonide süsteem maakondade tervishoiuasutustega.
Arutati põhjalikult, milliste erialade vastuvõtte ja nende sagedust SA Hiiumaa Haigla vajab. Kõik kohaletulnud mõistsid meie vajadusi. Hea on tõdeda, et kõik Hiiumaa haigla vajadused saavad positiivse lahenduse. Keegi ei tee takistusi Hiiumaa haiglal teha koostööd erapraksistega ja teiste erinevate haiglate spetsialistidega. Hiidlasi rõõmustas, et nõupidamisel osales Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse juhatuse esimees Priit Eelmäe, kes lubas Hiiumaale oma haiglast lisaks taastusraviarstile appi veel füsioterapeudi.
Keskpäeval kell 12 jõudis meie delegatsioon Haabersti perearstikeskusesse, kus meid võttis vastu Eesti perearstide seltsi juht dr Diana Ingerainen. Keskuses töötab seitse perearsti koos pereõdedega. Lisaks olid mõned pereõed ametis telefonikonsultatsioonidega. Omavahel arutati erialaseid küsimisi.
Lõunaks, kell 14 ootas meid sotsiaalministeeriumis tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo. Arutluse all oli esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine. Teemat esitles Veiko Sepp Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskusest. Teiseks tutvustati investeeringute toetamist esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused. Teemat esitles Rain Sepping sotsiaalministeeriumist.
Euroopa sotsiaalfond on eraldanud Eestile 85 miljonit eurot tervisekeskuste loomiseks. Vahenditega on arvestatud nii, et iga maakond saab vähemalt ühe keskuse. Tervisekeskused peavad olema rajatud aastaks 2023. Kuna suur osa Eesti perearste on juba kas pensioniealised või kohe-kohe jõuavad sellesse ikka, muutub olukord lähiaastatel ilmselt kriitiliseks. Noored perearstid soovivad uuringute kohaselt töötada suuremates keskustes, mitte üksi. Seetõttu on mõte luua maakonda üks tugev tervisekeskus. Tervisekeskuste loomine on suunatud tulevikku ja ei tegele niivõrd tänaste probleemidega.
Pärast sotsiaalministeeriumi esitlust järgnes põhjalik arutelu ja diskussioon. Kohalolnud nentisid, et eelnevalt tuleb kõik nüansid hästi läbi mõelda, läbi kaaluda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sõit pealinna oli hariv, positiivne. Andis mõtlemisainet ja teotahet. Korraks kaugemalt oma kodusaart vaadates sai mõnigi asi selgemaks, aga mõnda teemat tuleb veel omavahel rohkem arutada ja teha mõttetalguid.
Vilma Tikerpuu
Hiiu maavalitsuse terviseedenduse peaspetsialist
