Connect with us

SISUTURUNDUS

Erakond Isamaa esimees Urmas Reinsalu: Kõige suurem probleem on, kui elu koondub Tallinna ja Harjumaale

Erakond Isamaa esimees Urmas Reinsalu käis Kärdlas kohtumas erakonnakaaslastega Hiiumaalt ning vastas päevakajalistele küsimustele.

Kas Isamaa kõrged reitingud on juba peapööritust tekitanud või on jalad veel maas?
Piiblis Koguja raamat, väga poeetiline tekst ütleb, et kõik on muutumises. Ma saan aru, et see on ennekõike väga suur vastutus Isamaale – me peame olema võimelised inimeste lootust õigustama. Eesti inimesed said väga valusalt petta eelmise aasta kevadel. Väga paljud, kes heauskselt selle koalitsiooni poolt oma hääle andsid, olid pärast valimisi nõutud ja segaduses. Ma ei taha, et eesti inimesed, kes praegu vaatavad lootusega Isamaa poole, teist korda pettuksid. See teeb mind alandlikuks ja seab Isamaale ülesande praktilises poliitikas olla kvaliteetne, et mitte teha nende inimeste lootusele häbi.

Millised on Isamaa erakonna plaanid ja kuidas te need ellu viite, kui koalitsioon on nii suure häälte ülekaaluga võimul?
Võimu ei anta käest, võim tuleb võtta. Ja esimene samm selleks on Euroopa Parlamendi valimised, mis minu veendumuse järgi muutuvad Eesti rahvahääletuseks. Neid valimisi raamistavad üleeuroopalised probleemid ja teemad, aga minu sõnum on see, et kui sa ei saa hakkama oma riigi juhtimisega, siis ei suuda sa ka Euroopat juhtida. Soovitan, et Eesti rahvas Euroopa Parlamendi valimistel toetaks Isamaad ja ei annaks hääli valitsusliidu parteidele. Sest nad kasutavad seda ära, kehva juhtimise, kehva majanduspoliitika ja perede kindlustunnet habrastava poliitika õigustamiseks ja jätkamiseks.

Mida loodate muuta, kui Isamaa Euroopa Parlamendis koha-kaks saab?
Euroopa ei ole teinud piisavalt oma julgeoleku kindlustamiseks. See tähendab, et ka Eesti julgeoleku kindlustamiseks, Ukraina toetamiseks. Euroopas on vaja selget, tervet mõistust bürokraatia, rohepöörde plaanimajanduslikkuse kontekstis.
Riho Terras on Euroopa Parlamendis olnud paar korda mõjukam kui teised Eestist valitud saadikud. Tema positsioonile annab kaalu Isamaa kuulumine kõige suuremasse ja mõjukamasse fraktsiooni, kuhu kuuluvad ka ligi pooled Euroopa Liidu liikmesriikide presidendid ja valitsusjuhid. Üleskutsetes, mida ta on arvukalt Euroopa Parlamendis teinud – seista vastu Venemaale, toetada Ukrainat – on tema häälel suurem kaal. Ta on ühe riigi endine kaitseväe juhataja, kindral ja see on talle andnud erilise kapitali just nimelt julgeolekupoliitika küsimustes.

Miks on nii, et kui prantslased ja sakslased protestivad rohepöördega kaasnevate lisakohustuste vastu ja Eesti põllumeestele tulevad samasugused kohustused, siis meie pealinnas ei ole ühtegi traktorit?
Tõsi on, et eestlaste stiil on moderaalsem. Valitsus valmistab ette uusi maksutõuse ja rohepöörde realiseerimist vägagi kehva käekirjaga. Ma olen selle eest hoiatanud ja öelnud, et praegune kliimaseadus, mis hakkab nagu plaanimajanduses kehtestama iga asja eest makse, ei vasta ühiskonna vajadustele. Vajame ausat kahekõnet ühiskonnaga – kui palju see maksab ja kes selle eest maksab. Mõjuanalüüs puudub ja nii see asi ei toimi, et teeme reeglid, paneme päitsed pähe majandusele ja siis pärast hakkame vaatama. See on vastutustundetu. Traktorid olid Euroopa riikides tänavatel ja panin tähele, et eelmisel nädalal saatsid ka Eesti põllumajandusorganisatsioonid oma appikarjed ja protestikirjad valitsusele, sh kliimaministrile. See on siis Eesti stiilis protest. Nad juhtisid tähelepanu sellele, et kliimaseaduse praegune, „plaanimajanduslik rohepoliitika“ ei vasta Eesti põllumajanduse huvidele. Loomulikult tuleb keskkonnaküsimustega tegeleda, aga me peame lähtuma sellest, et kogu planeedi probleemide kõrval on meil ka enda rahvuslikud huvid, oma elulaad, oma inimeste toimetulekuvajadused ja enda majanduse piiriülese konkurentsivõime probleemid. Neid ei ole võimalik mitte märgata ja silmad pärani kinni ei ole võimalik riiki juhtida.

Kui palju olete kursis Hiiumaal toimuvaga ja kui palju jõuate süveneda Eesti maapiirkondade asjadesse?
Käisin täna [22. veebruaril] Palade koolis ja rääkisin seal inimestega Hiiumaa asjadest. Iga kahe nädala tagant on mul kohtumine, tõsi küll, Zoomi teel, Andrus Ilumetsaga, erakonna Hiiumaa piirkonna esimehega, kes annab mulle ülevaate. Nii et, olen kursis Hiiumaa majandusküsimustega, probleemidega. Tean, et väga tõsine ja akuutne teema on elektrivõrkudega, elektri varustuskindlusega. Mul on kohustus olla minimaalsel tasemel kursis maakondade probleemidega.
Kõige suurem probleem on, kui kogu elu ja SKP erikaal koondub Tallinna ja Harjumaale, siis tekib väga põhimõtteline identiteedi küsimus – Eesti ei ole siis enam Eesti. Kogu Eesti maaelu ei saa põhineda ainult turismil või suvekodudel, mis on ka väga suured väärtused ning annavad tööd ja leiba, aga juured, püsiasustus ja elu edasiandmine põlvkondade kaudu – see peab olema regionaalpoliitika raskuspunkt. Näen, et inimeste praegune ootus Isamaa suunal on just maal, väljaspool suurlinnu. Isamaa on platvorm selleks, et mingit positiivset muutust riigis esile kutsuda ja see loob võimaluse kutsuda esile muutusi ka kohaliku tasandi poliitikas.
Tean, et Hiiumaa vallal on päris suur laenukoormus – ma ei ütle, kas see on hea või halb, aga täheldan seda võrreldes paljude teiste omavalitsustega. See seab ka 2025. aasta valimiste järel palju piiratuma tegevusvälja, kes iganes siis valda juhib. Suure murega vaatasin Kärdla põhikooli ehitust, mis kallines nii massiivselt. Ma ei taha tulla siia Tallinnast õpetama, aga saan aru, et oli tõsine juhtimisprobleem ja see on mitu miljonit eurot kasvatanud hiidlaste laenukoormust.

Kaks viimast Hiiumaa vallavalitsust on EL ja Eesti riigi toel siiski teinud suuri investeeringuid: spordikeskus, keskväljak ja koolimaja Kärdlas, elamuskeskus ja kardirada Käinas jt.
Ei saa salata, et Jüri Ratasele suvehiidlasena oli Hiiumaa spetsiifiliselt südamelähedane nagu ka konkreetsed Hiiumaa projektid. Aga küllap on suuremate algatuste puhul mõistlik, kui ükskõik millise poliitilise taustaga saareinimesed hoiavad kokku. Kuna Hiiumaa erikaal jääb alati väiksemaks mõne muu Eesti piirkonnaga võrreldes ja ressursside osas käib konkurentsivõitlus, siis ainult nii saab olla edukas. Mulle öeldi, et peaminister olevat väitnud, et Hiiumaa on nii väike kogukond, et väga palju tähelepanu sellele ei saagi pöörata. Ma ei ole niisuguse mõttekäiguga nõus. Hiiumaa on iseseisev fenomen Eestis, elu hoidmist ja arendamist siin ei ole võimalik mõõta nii-öelda mehaanilistes näitajates – siis jääb Hiiumaa alati kaotajaks.

 

Veel lugemist:

Galerii

Laupäeval Käinas toimunud Hiiumaa kevadlaadale tõi ilus ilm kokku 43 erinevat müüjat. Laada korraldanud Hiiumaa Tarbijate Ühistu juhi Kaja Antonsi sõnul läks laat igati...

Uudised

Kui volikogu istungitel on tavapäraselt rohkem küsimusi opositsioonil, siis seekord pommitas vallavalitsust kriitiliste küsimustega äsja osavallavanema ametist vabastatud reformierakondlane Aivar Viidik. Aivar Viidiku sõnavahetused...

Arvamus

Turismihooaeg on vaikselt ent järjekindlalt lähemale nihkumas. Ainult kohane tundub küsida – mis on sinu jaoks see midagi, mida iga külaline võiks, peaks tahtma...

Uudised

Möödunud laupäevast alates tegutseb Kärdlas mittetulunduslik ühendus, millele asutajad andsid nimeks Kärdla Linna Selts. Tegu on seltsiga, mille liikmed toetuvad omaalgatusele ja seavad eesmärgiks...