Jälgi meid

Arvamus

EP 2024 | Anti Poolamets: Rahvusriik nõrgeneb Brüsseli surve all

Anti Poolamets | Foto Erik Peinar
Europarlament, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon loovad üle poole seadusandlusest, mis meil kehtib, kirjutab Anti Poolamets, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat Euroopa Parlamendi valimistel

Oleme suure osa oma suveräänsusest ära andnud süsteemile, kus otsustavaks on suurriikide mõju. Euroopa Parlament on teisalt Eesti elule võõras, sest tegeleb mittevajalike, meile pigem kahjulike reeglite väljamõtlemisega. Need hiidlased, kes hindavad rahvusriiki ja õigust ise otsustada, peaksid kindlasti välja tulema ja andma oma hääle rahvuskonservatiividele, sest me suudame samamoodi mõtlevate erakondadega pidurdada veelgi rohkem otsustusõiguse kaotust. 2023. aasta lõpul tegid nii Prantsusmaa kui Saksamaa ettepaneku, viia ühise otsustamise alla ka maksude kehtestamine ning välispoliitika. Mis siis meile järgi jääb?

Lugudesari: EP 2024

Alates tänasest avaldab Hiiu Leht Euroopa Parlamendi kandidaatide arvamuslugusid. Järgmisel nädalal saab sõna Urmas Paet (Reformierakond)

 

EKRE eristub teistest pühendunud suveräänsuse kaitsmisega. Mina hakkasin poliitikaga aktiivselt tegelema just sellepärast, et nägin raske vaevaga saavutatud rahvusriigi nõrgenemist Brüsseli surve all. Praeguseks on kõik paarkümmend aastat tagasi tehtud hoiatused tõeks saanud.

Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid vanguvad massiimmigratsiooni surve all. Ilusast Rootsist on saanud üks Euroopa kõige ebaturvalisem maa, kus plahvatavad pommid. Prantsusmaal mürgeldab mitusada tuhat immigranti tänavatel. Me teeme kõik endast oleneva, et hoida massiimmigratsiooniga kaasnev kahju meist eemal. Olen olnud Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees ja pikaajaline komisjoni liige, mistõttu olen euroasjadega üks kõige paremini kursis olev Riigikogu liige. Väliskomisjoni kogemus toetab samuti minu tööd rahvusvahelisel tasandil. Europarlamendis on üheks töö viljaks just tihedate sidemete loomine samameelsete erakondadega, kelle abil on võimalik muutusi saavutada.

Europarlamendis on üheks töö viljaks just tihedate sidemete loomine samameelsete erakondadega, kelle abil on võimalik muutusi saavutada.

Ülimalt oluline on Vene agressiooni peatamine Ukrainas ning selleks Euroopa riikide pingutuste koondamine. Olen oma Ukraina visiitide ajal näinud, kui palju kasu on nii sõjalisest kui poliitilisest toetusest. Euroopa Liit ei tohi kaitsevõime arendamisel konkureerida NATO-ga, samas peavad liikmesriigid rohkem panustama kaitsevõime tõstmisse ja kaitsetööstuse arendamisse.

Majandusliku toimetuleku mõttes on kõige olulisem see, et kavatsen rohepöördele pidurit tõmmata. Tänu põllumeeste protestidele pandi nn looduse taastamise määrus pausile. Paraku on Eesti valitsus otsustanud ikkagi edasi minna miljonite eurode eest soode taastamise ja põllumajandusmaa metsastamise projektidega. Nn rohepööre ei ole päriselt roheline. Roheliseks võiks pidada maaelu parandamist, põllumajandusse investeerimist, tervisliku toidu tootmist ning Eesti külade säilimise nimel tegutsemist, sealhulgas pärimusliku elulaadi hoidmist. Saarte inimeste jaoks on väga oluline leida end esindama erakond, kes päriselt tahab regionaalpoliitikale rõhku panna. Ressursid ei tohi koonduda ainult Tallinna ja Tartu kuldsesse ringi, vaid riiklikku tähelepanu peab jätkuma Setomaale, Ida-Virumaale või Hiiumaale.

Ressursid ei tohi koonduda ainult Tallinna ja Tartu kuldsesse ringi, vaid riiklikku tähelepanu peab jätkuma Setomaale, Ida-Virumaale või Hiiumaale.

Euroopa Liidu rohepööre on kantud Euroopa majanduskeskkonda kahjustavast ideoloogilisest äärmuslusest. Sunnimeetmete rakendamine nn süsinikuneutraalse majanduse loomiseks nõrgestab Eesti ja Euroopa majandust. Rikkust kogub ainult käputäis roheärimehi, kes Hiiumaa ja Saaremaa külje alla hiiglaslikke tuuleparke püsti panevad. Tuul ja päike ei taga üksi energiavarustatust, vaid juhitavad, stabiilsed ning mõistliku hinnaga elektritootmise viisid peavad alles jääma.

 

Veel lugemist:

Uudised

Küüditamise aastapäeva mälestuskoosolekul Lehtma sadamas toonitas president Alar Karis, et agressioon ning julmus ei ole maailmast kadunud, vaid ähvardab ka meie julgeolekut igapäevaselt.

Kultuur

Hiljuti Hiiumaa Muuseumis tutvustatud kogukonnaportaalist KIVIKE leiab muuhulgas Hiiumaalt kogutud lugusid, muinasjutte, muistendeid ja ülestähendusi alates 19. sajandist. 

Uudised

Hiiumaale mitteametlikule visiidile tulnud president Alar Karis pandi Orjaku sadamas proovile, kui ühtäkki veest appihüüdeid kostis.

Teema

Hiiumaal suveüritustest puudust ei tule, kontserte ning festivale on saarel küll ja veel. Keerulisem on olukord aga teatril – sest oma teatrimaja saarel puudub.