Märtsis viis päästeamet läbi kaks kolmepäevast kõrgema elanikkonnakaitse kursust omavalitsusjuhtidele. Millega oli tegu ja mis muutub kohalike elanike jaoks? “Kaitsta inimesi nii tsiviil- kui ka julgeolekukriisis,” sõnastas esimese kursuse alguse puhul päästeameti peadirektor Kuno Tammearu elanikkonnakaitse eesmärgi. Ameti kodulehel avaldatud teates kinnitas Tammearu, et ohud on reaalsed ja valmisoleku kasvatamist tuleb võtta tõsiselt ühiskonna kõigil tasandeil.
Rõhk võrgustikul
Koos teiste omavalitsusjuhtidega osales kursustel Hiiumaa vallavanem ja valla kriisikomisjoni juht Hergo Tasuja. Ta möönis, et riigi kaitsmisest ei saa rääkida ainult kaitsevalmiduse võtmes, kus peaasjalikult mõeldakse kaitseväge. Selle kõrval on tähtis kogu ühiskonna valmisolek ükskõik millise ootamatu ohuga hakkama saamiseks. Oma osa on päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti valmisolekul, viimased paar aastat aga on ilmekalt näidanud, et kriisiks peavad olema hästi valmis ka näiteks sotsiaalvaldkond, haridussüsteem, kohalikud omavalitsused. “See on lai riigikaitse,” sõnas ta, lisades: “Hiiumaal ei ole asjad sellega kindlasti halvasti.” Tasuja hinnangul võimendab väike kogukond tihedat koostööd eri organisatsioonide vahel ning nii teame, millised on meie võimalused ja hetkeolukord saarel. “Tugev võrgustik ongi üks eelduseid kriisisituatsioonidega edukalt toime tulemiseks,” rõhutas vallavanem.
Neli tasandit
Päästeameti juhi käsitluses on valmisolek neljatasandiline – inimene, kogukond, kohalik omavalitsus ja riik. Tähtis on, et inimesed teaksid, millised on olulisemad hädaolukordadega seotud riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasemel valmistutakse ning mida peaks igaüks ise tegema, et erinevateks kriisideks valmis olla. Kursuste ajal oli Tammearu Tasuja meenutust mööda toonud ilmeka näite: “Eks talv on ju ka kriis, kui sul on puud tegemata ja maja soojustamata. Kui puud ära teed, maja ära soojustad, siis elad talve üle. Kriis on ootamatu sündmus. Kui sa oled teadlik ohtudest, võimalikest probleemidest ja lood endale valmisoleku – siis see inimene ei karda.” Tasuja kinnitas, et ka Hiiumaal on oluline iga inimese isiklik valmisolek. “Vald koostöös partneritega saab – on seda teinud ja plaanib sellega jätkata, ka käesoleval aastal – teha ennetustööd, jagada infot koosolekutel või kriisivoldikute kaudu,” rääkis ta. Lisaks soovitas ta kasutada Ole Valmis! mobiiliäppi.
Kaitse vajab raha
Eesti elanikkonnakaitse kontseptsioon valmis 2018. aastal. Kuigi elanikkonnakaitse tegevused on Tasuja sõnul jõudnud pikaajaliste plaanidena riigi arengukavadesse, on need seni olnud rahastuseta. Nüüd, viimaste sündmustega seoses on tehtud ka kiired rahastusotsused. Nii näiteks otsustati valitsuskabinetis eraldada siseministeeriumi haldusalasse 86 miljonit eurot, millest päästeamet saab 46 miljonit eurot. “Kindlasti on oluline, et lisaks praegu tehtavatele ühekordsetele investeeringutele jätkuks elanikkonnakaitse pikaajaline ja süsteemne rahastamine,” nentis Tasuja. Arendada saab vallavanema sõnul süsteemsust ja järjepidevust kriisiennetuses. Enne COVID-kriisi keskendusid omavalitsuste kriisiplaanid peamiselt olukorrale, mille toob kaasa ulatuslik elektrikatkestus, viimased paar aastat on näidanud, et kriisid on väga eriilmelised. “Lisaks, kuna raha kasutamine on alati valikute küsimus, siis nii nagu riigi tasandil, ei ole ka kohaliku omavalitsuse tasandil sellele teemale ülearu palju ressursse suunatud. Usun, et selles osas on nüüd paradigma muutus toimunud,” oli ta optimistlik.
KATI KUKK
