Eesti looduseuurijate selts (ELUS) asus riigimaadel asuvates metsades vääriselupaiku inventeerima 2018. aasta sügisel. Praeguseks on ekspertide abil kaardistatud 4800 hektarit uusi vääriselupaiku.
Kõige enam vääriselupaiku on leitud Hiiumaal, Pärnumaal, Virumaal ja Tartumaal. Eksperdid on välitöödel leidnud ka mitmeid haruldasi samblaid, samblikke, seeni ja soontaimi. “Vääriselupaikade kaardistamine on näidanud, et Eestis on mitmel pool veel alles võimsaid vanade loodusmetsade või koguni põlismetsade killukesi, mis on üllatavalt liigirikkad. Selliste alade säilitamine on väga oluline meie metsade elurikkuse hoidmiseks,” rääkis inventuuri eestvedaja Renno Nellis.
Vääriselupaigad on keskmiselt mõne hektari suurused loodusmetsade killud majandusmetsades või kaitsealade piiranguvööndites. Sellistes väga vanades metsades leidub suure tõenäosusega haruldasi ja ohustatud liike. Vääriselupaigad on kõrge looduskaitselise väärtusega ja mitmekesise metsaelustikuga kohad – nii väärtuslikke alasid leidub Eestis ainult 1,1 protsendil metsamaast. Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigad kaitstud keskkonnaministri määruse ja FSC sertifikaadi alusel.
Inventuuri viivad ELUSi eestvedamisel aastatel 2018–2020 läbi mitmed Eesti parimad metsaelupaikade ja -elustiku spetsialistid, sealhulgas vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed. Kontrollitavate alade eelvalik tehakse takseerandmete ja ortofotode alusel ning metsade väärtust kontrollitakse kohapeal. Uute vääriselupaikade andmed kirjeldatakse ja saadetakse keskkonnaametile, mille spetsialistid kontrollivad esitatud andmeid ning edastavad need keskkonnaregistrisse kandmiseks keskkonnaagentuurile.
ELUSi kodulehel kirjutatakse, et Eesti metsades on veel leidmata tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur – kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks.
Eestis inventeeriti viimati vääriselupaiku süstemaatiliselt aastatel 1999–2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni pooled olemasolevatest väärsielupaikadest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.
ELUS