Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Eksperdid kaardistasid riigimetsas 4800 hektarit uusi vääriselupaiku

RENNO NELLIS
Eesti looduseuurijate selts (ELUS) asus riigimaadel asuvates metsades vääriselupaiku inventeerima 2018. aasta sügisel. Praeguseks on ekspertide abil kaardistatud 4800 hektarit uusi vääriselupaiku.
Kõige enam vääriselupaiku on leitud Hiiumaal, Pärnu­maal, Virumaal ja Tartumaal. Eksperdid on välitöödel leidnud ka mitmeid haruldasi samblaid, samblikke, seeni ja soontaimi. “Vääriselupaikade kaardistamine on näidanud, et Eestis on mitmel pool veel alles võimsaid vanade loodusmetsade või koguni põlismetsade killukesi, mis on üllatavalt liigirikkad. Selliste alade säilitamine on väga oluline meie metsade elurikkuse hoidmiseks,” rääkis inventuuri eestvedaja Renno Nellis.
Vääriselupaigad on keskmiselt mõne hektari suurused loodusmetsade killud majandusmetsades või kaitsealade piiranguvööndites. Sellistes väga vanades metsades leidub suure tõenäosusega haruldasi ja ohustatud liike. Vääriselupaigad on kõrge looduskaitselise väärtusega ja mitmekesise metsaelustikuga kohad – nii väärtuslikke alasid leidub Eestis ainult 1,1 protsendil metsamaast. Riigimaadel on keskkonnaregistrisse kantud vääris­elupaigad kaitstud keskkonnaministri määruse ja FSC sertifikaadi alusel.
Inventuuri viivad ELUSi eestvedamisel aastatel 2018–2020 läbi mitmed Eesti parimad metsaelupaikade ja -elustiku spetsialistid, sealhulgas vääriselupaikade määramise litsentsi omavad inimesed. Kontrollitavate alade eelvalik tehakse takseerandmete ja ortofotode alusel ning metsade väärtust kontrollitakse kohapeal. Uute vääriselupaikade andmed kirjeldatakse ja saadetakse keskkonnaametile, mille spetsialistid kontrollivad esitatud andmeid ning edastavad need keskkonnaregistrisse kandmiseks keskkonnaagentuurile.
ELUSi kodulehel kirjutatakse, et Eesti metsades on veel leidmata tuhandeid hektareid kõrge kaitseväärtusega vana loodusmetsa kilde, mis aitavad meie metsade elurikkust hoida. Kuna need alad asuvad sageli nn raieküpsetes metsades, siis raiesurve nendele aladele on suur – kogemus näitab, et iga aastaga jääb selliseid kohti üha vähemaks.
Eestis inventeeriti viimati vääriselupaiku süstemaatiliselt aastatel 1999–2002. Asjatundjate hinnangul leiti toonase inventuuri käigus vaid kuni pooled olemasolevatest väärsielupaikadest, kuid ülejäänud jäid registreerimata ning vahepeal toimunud raietest puutumata alad on seni veel kaitseta.

ELUS

Veel lugemist:

JUHTKIRI

RMK vaidleb Eestimaa Looduse fondiga ega soovi vanu metsi vääriselupaikadena kaitse alla võtta. Nii tuleb loodusväärtuste ekspertidel võidu joosta RMK harvesteridega, et päästa vanu...

JUHTKIRI

Me muretseme parvlaevade hinnatõusu, raske koroona põdejate ja vääriselupaikade hävimise pärast, valime parimat pressi­fotot ja tööandjat, nõuame saare ainsa ohvriabitöötaja ametissejätmist ja soodsamaid elektrihindasid…...

UUDISED

Hiiumaa vanades, looduslikult kasvanud metsades leidub veel vääriselupaiku – need tuleks üles leida ja kaitse alla võtta, ütles loodus­väärtuste ekspert Indrek Tammekänd. Jaanuaris käisid nad...

UUDISED

Rahvusvaheliste Korporatsioonide Uurimiskeskus (SOMO) avaldas uuringu, mis analüüsis, kas Eestist pärit puidupelletid vastavad Hollandi energiasäästlikkuse nõuetele ning tuvastas ridamisi süsteemseid nõuete rikkumisi, teatas BNS....