Eesti mereala planeering ja Hiiumaa mereväärtused

Eesti ja kogu maailma mereruumi kasutus on muutumas aina intensiivsemaks.  Harjumus­päraste merel toimuvate tegevuste kõrvale on tekkinud uued mere­ala kasutusviisid.
Nii tuleb lisaks kalapüügile ja laevasõidule merel ruumi leida näiteks ka vesiviljeluseks, veespordiks ja riigikaitselisteks harjutusaladeks. Selleks, et erinevad kasutusviisid mereala ökoloogilist seisundit ohustamata kenasti koos toimiksid, on vaja avalikku arutelu ja kokkuleppeid.
Hiiu maakonnaga piirneva mereala osas sündisid kokkulepped Hiiumaa mereplaneeringus, mis kehtestati juunis 2016. Nüüd on planeering aluseks kogu Eesti mereala ruumilise planeeringu koostamisel.
Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Sellega määratakse, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste teostamine kõige otstarbekam.
Praeguseks on kogu Eesti mereala hõlmava planeeringu koostamisel jõutud lähteseisu­kohtade läbiarutamiseni. Planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus annavad planeerijatele ja mõjude hindajatele täpsustatud tööülesanded – mida ja kuidas planeeringus käsitleda. Nende dokumentide kohta avaldas arvamust arvukalt ametiasutusi ja huvi­gruppe. Välja toodi täiendavaid tähelepanu vajavaid teemasid, milleks on näiteks üleujutusalad, massevakuatsiooni kaldatoetuspunktid ning laevade punkerdamise alad ja varjumispaigad. Samuti toodi välja, et tähelepanu vajavad andmeallikad, kus on kaardistatud näiteks Eesti mereala elupaigad, elektri­liinid ja gaasitorustikud.
Rahandusministeerium planeeringu koostamise korraldajana nõustus valdava osa väljatoodud ettepanekutega. Täpne ülevaade esitatud arvamustest ja nende vastuseisukohtadest on kättesaadav mere­ala planeeringu portaalist.
Lähteseisukohti ja laekunud seisukohti tutvustati eri paigus toimunud seminaridel juuni esimeses pooles. Lisaks kaardistati seminaridel ka mere kultuuriväärtusi, eesmärgiga koguda teadmisi ja arutleda piirkondade merega seotud tavade ja tähenduste üle. Kaardistatud piirkondlikud mereväärtused on aluseks planeeringu­lahenduse koostamisel ja lahenduse kultuuriliste mõjude hindamisel. Hiiumaa merd ja mere­kultuuri iseloomustavad laiud, loojanguvaatega rannikud, agarikupüük, jääpurjetamine, surfiparadiis, Kõpu tuletorn ja Ungru krahv.
Eesti meri, kui meie iseolemise alus, on arutelul ka Tallinna Merepäevade raames korraldataval Suurte Meremõtlejate foorumil. Seminaril esinevad inspireerivate sõnavõttudega teiste hulgas meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kirjanduse uurija ja semiootik Kadri Tüür ning ajaloolane Enn Kreem.
Foorum algab reedel, 13. juulil kell 16 Lennusadama meremõtleja alal ja on avatud kõigile huvilistele. Lisainfot leiab Tallinna Merepäevade kodulehelt http://tallinna­merepaevad.ee
Mereala planeeringu koostamise hetkeseisust annab jooksvalt ülevaate planeeringu portaal. Portaalist leitavale ideekorje kaardile on kõigil huvilistel võimalik jätta oma mõtted kajastamist vajavate teemade ja tähelepanuväärivate paikade kohta.
Järgmiste suuremate avalike aruteludena on kavas planeeringu eskiislahenduse tutvustused järgmise aasta alguses.
Eesti mereala ruumilise planeeringu koos keskkonna­mõju strateegilise hindamisega algatas valitsus eelmise aasta mais. Planeeringu koostamist korraldab rahandusministeeriumi planeeringute osakond, koostaja on riigihanke võitnud Hendrikson&Ko juhitav konsultantide tiim. Mereala ruumilisel planeerimisel tehakse tihedat koostööd merega seotud huvigruppide ja ametkondadega. Planeeringulahenduse väljatöötamisega tegeletakse kuni 2020. aasta alguseni. Rohkem infot leiab veebiaadressilt mereala.hendrikson.ee

Triin Lepland
RM planeeringute
spetsialist