Eenimäe ligustrikadastikus oli veel üllatusi varuks. Näiteks arvatavad tähk-toompihlaka vitsakesed. Veel erilisem oli aga ühe saare all üle mu pea sirutuv imelik põõsas. See osutus villaseks lodjapuuks (Viburnum lantana). Vahi kus! Selline metsistunud liik siin!
Meelde tuli kunagine Slovakkia mägimatk. Seal kasvavad ligustrid ja villased lodjapuud looduslikult. Mõlemad ongi Kesk-Euroopa liigid, levivad nad lisaks ka Lõuna-Euroopas, Väike-
Aasias, Kaukaasias ja suisa Põhja-Aafrikas. Uskudes netist leitud materjale, loetakse ligustri loodusliku areaali põhjapoolseimateks riikideks Rootsit ja Leedut. Meil on mõlemad aiataimed, kes aga, nagu ka lõhnav kuslapuu, aegajalt lindude kaasabil loodusesse putkavad. Ligustrit olen ma seni metsistunult näinud Saaremaal Triigi metsas (koos lõhnava kuslapuuga) ja just hiljuti Pühalepa küla teeveerel. Villast lodjapuud seni aga mitte. Või mida arvata tollest Tubala bussipeatuse lähistel kasvavast üksikust põõsast – on see istutatud?
Eenimäe ligustrid, villane lodjapuu ja lõhnav kuslapuu on küllap n-ö looduslikult ehk lindude kaasabil omale kasvupaiga leidnud. Mu meelest sobivad nad sinna väga hästi. On nad ju me oma Euroopa liigid. Palju valvsam tuleks olla aga Ameerikast pärit tähk-toompihlaka suhtes. Teda on samas Eenimäel ja Hausma rannas, on Käina servaski levima hakanud. Lõuna-Eesti ja Läti männikud on teda täis. Eriti hirmus pilt avaneb Riia servas, kus männiku alust täidab läbimatu toompihlakamüür. Oleks siis tegu vähemalt Lõuna-Euroopa mägedest pärit euroopa toompihlakaga, paraku mitte.
Aga noh, ju pole midagi parata. Ju vallutab ameerika toompihlakas tulevikus Hiiumaagi ära. Mürgine ta pole ja vaevalt keegi selle liigiga võitlema hakkab.
Ligustritega aga poleks üldse võidelda vaja. See Kesk-Euroopa põõsas pigem rikastaks me looduslikke kooslusi. Muide, näiteks harilik kukerpuu, tore maastikku mitmekesistav Loode- ja Lääne-Eestis leviv põõsas, arvatakse kah olevat kunagi siinkandis metsistunud. Nimelt armastanud meie sakslased seda põõsast oma mõisaaedadesse istutada. Kukerpuu on ilus oma kollaste õiekobarate poolest, eeskätt hinnati aga punaseid hapukaid vilju. Meie oleme neist osa saanud Barbarissi karamellide sees. Eestlased vist kukerpuu viljadest suuremat pole pidanud. Ega ma isegi. Samas Kärdla loopealsetelgi vahel mõne hapu vilja suhu pistan, aga et neid korjama hakata ja neist midagi valmistada… Aga näiteks Kaukaasias tehakse kukerpuuviljadest kastet šašlõki juurde.
Kukerpuu meeldib mulle eeskätt oma eripärase välimuse tõttu. Sealsamas Eenimäe kadastikus kasvab lisaks ligustritele ja villasele lodjapuule ka mõni kukerpuu.
