Helja Kaptein 
ELGE HÄRMA Väärikat numbrit märgitakse peoga reedel, 1. aprillil. Kutsed on keskuse juhataja Elge Härma juba laiali saatnud ja tagasisidet oodatakse esmaspäevaks, 28. märtsiks.
“Oleme oma tagasihoidlikule aastapäevaüritusele palunud meie endised ja praegused töötajad ning mitmed koostööpartnerid,” selgitas Härma, kes hooldekodu juhib 2014. aasta 14. juunist.
Otsekui sünnipäevakingitusena tuli teade, et Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas rahuldada hooldekeskuse taotluse võimsa diisel-
generaatori soetamiseks ja paigaldamiseks. “See peaks suutma elektrikatkestuste korral tagada kogu kompleksi elektrivarustuse,” ütles Härma.
Kuna valdav osa keskuse inventarist on saadud abikorras ning üsna päevinäinud, ootab hooldekodu sünnipäevakingituseks annetusi, et soetada juurde korralikke hooldusvoodeid. Vastava sisuga kiri lisati ka sünnipäevakutsele, kuid annetusi võivad teha kõik, kellele eakate käekäik korda läheb.
“Unistame uutest vooditest kõige suurema hooldusvajadusega klientide tarvis,” selgitas Härma. “Kahjuks on need üsna kallid, ühe hooldusvoodi hind jääb vahemikku 575–1600 eurot. Seetõttu oleme väga õnnelikud iga väiksemagi toetuse eest, mis aitab selle unistuse täitumisele kaasa.”
Juhataja: Rahulolu väga oluline
Peavarju ja hoolt leiab Tohvril praegu üle 50 eaka. Enamik pärit Hiiumaalt, kuid päris mitmed ka mandrilt, enamasti sellest ajast kui kohapealseid soovijaid nii palju polnud. Nõudlus hooldekodu kohtade järele on suur ja järjekorras ootamas ligi 20 inimest.
Härma sõnul on hooldekodusse tulek nii eakate endi kui pereliikmete jaoks suur elumuutus, millega kohanemiseks vajavad aega kõik osapooled.
“Neil, kes selle otsuse ise varakult vastu võtnud, läheb see lihtsamalt ja nad tunnevad end siin hästi,” kinnitab Härma.
Ta toob näiteks tänavu mais
92. sünnipäeva tähistava Minna Mäeumbaia, kes kiidab alatihti, kui rahul ta on eluga hooldekodus.
“Meie jaoks on eakate ja nende lähedaste rahulolu väga oluline ning toimetame igapäevaselt selle nimel, et meie hoolduse ja teenuse kvaliteeti veelgi parandada,” kinnitas Härma.
Suureks plussiks on tema sõnul see, et paljud keskuse töötajad on pikaajalise töökogemusega. Jätkuvalt osaletakse koolitustel ja tasemeõppes ja aastaks 2020 peavad kõik hooldajad läbima kaheaastase tasemeõppe või saama hooldaja kutsestandardile vastava tunnistuse.
“Igapäevatoimetustele lisaks on oluline luua siinsetesse päevadesse vaheldust, värve ja rõõme. Sellele aitavad kaasa mängud, võimlemine, käelised tegevused ja muidugi külalised, kes meie majja on alati oodatud,” lisas Härma. Nii saabuvad aprillis Tohvrile praktikale kaks Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia tudengit. “Ootame neid põnevusega.”
Kallis teenus meie kallitele
Härma nendib, et üldhooldus on ja ilmselt ka jääb kõige kallimaks hoolekandeteenuseks, kuna ööpäevaringselt peab maja olema soe ja hooldus tagatud. Kallis kalliks, aga ühes on Härma vaandunud – kõigil eakatel on õigus oma eluõhtu veeta väärikalt.
Tohvri hoolduspäeva keskmine hind on 20 eurot ja sellest tuleb katta kõik kulud v.a mähkmete ja ravimite hind. Härma tõi võrdluseks, et hooldusravil maksab patsient ise vaid 15 protsenti hoolduspäeva hinnast ehk 9,57 eurot, ülejäänud 85 protsenti ehk 40 eurot tasub haigekassa.
Edaspidi on kavas hooldekeskust laiendada, mõeldes eeskätt dementsetele klientidele. “Tohvri oleks neile üks sobivamaid ja turvalisemaid kohti elamiseks,” leidis Härma.
Asutus, mis praegu kannab nime SA Hiiu maakonna hooldekeskus Tohvri, kuulub 2006. aastast alates Emmaste vallale ning töötab kaasaegsetes ja kaunites hoonetes. Viimane suurem investeering, juurdeehitus, valmis neli aastat tagasi, 2012. aasta märtsis. Saun, pesumaja ja katlamaja said korda 2006. aastal, peamaja teine korrus 2007. aastal. Tohvri peamaja renoveeriti 1999. aastal ja selle soojapidavust parandati 2012. aastal.
Invaliididekodust hooldekoduks
Elge Härma on juubeli eel uurinud hooldekodu ajalugu. Suursadama invaliididekodu alustas sõja järel tööd Pihla külas asuvas Reigi pastoraadis. “Algul taheti taastada endise, ennesõjaaegse hooldekodu hooned Suuresadamas ning asutuse nimi ja koosseisud kinnitati selle nimega. Hiljem leiti, et endise Reigi kirikumõisa hoonete taastamine võtab vähem kulutusi,” selgitas Härma kummalist nime, mis väidetavalt jõudis
18 aastat hiljem koos hooldekoduga ka Tohvrile. Rahvasuus hüüti asutust muidugi Reigi vanadekoduks.
Esimesed kuus hoolealust, üks mees ja viis naist, võeti Reigis vastu 30. detsembril 1948, järgmised 1949. aasta keskpaiku. Esimene teenindav koosseis oli viieliikmeline: direktor Edgar Pärnsalu, arveametnik Raimond Mänd, meditsiiniõde Elva Eespere, sanitar Helga Kukk (Volens) ja kokk Salme Aljas. Pärnsalu järel töötas ligi poolteist aastat hooldekodu direktorina Oskar Sillamaa, 1. juunist 1950 alustas direktorina Paul Reha.
Töö polnud lihtne, kuna hoonet tuli kütta ahjudega, vett tuua väljast puurkaevust või käruga külast ning hoolde-
kodul puudusid transpordivahendid. Sageli toodigi leiba ja muid toiduaineid jalgrattaga Kärdlast. 1950. aastal osteti hooldekodule hobune ja see lihtsustas transporti oluliselt. Vaatamata 1954. aastal valminud juurdeehitusele olid ruumid ebamugavad ja hooldekoduks ebasobivad. Ühes toas elas koos 12 inimest. Ajapikku kasvas hooldekodusse soovijate järjekord ja tekkis vajadus uue järele.
Praegusesse paika,
Emmaste valla Hindu külla, koliti asutus 1. aprillil 1966. Hooldekodu seati sisse viis aastat varem tühjaks jäänud Tohvri
sõjaväebaasi hoonetesse, milles tehti ümberehitustöid. Uutesse ruumidesse kolinud hooldekodus oli 80 voodikohta ja 33 ametikohta.
