Erakogu Nojah, mina üldiselt tunnen oma piire. Noh, aga ma tean seda ka, et kui ma üle piiri lähen, siis võib pahandus tulla. Üle piiri võib minna nii, et lähed kellegi teise territooriumile. Aga võib minna ka üle viisakuse piiri või isegi üle igasuguse piiri.
Mina igatahes kaitsen oma piire. Noh, ja märgistan ka. Iga päev. Mitu korda. Et kõik ikka teaksid, kelle territoorium see on. Enne õueminekut larbin vett, et ikka oleks, millega märgistada. Inimesed kaitsevad ka oma piire. Noh, näiteks riigipiirile sätitakse igasugu okas- ja lõiketraate. Need võivad ju piiririkkujaid natuke aega eemal hoida, aga tihti saavad kannatada loomad, kes inimeste piirikommetest midagi ei tea. Alles see oli, kui üks piirivalvekoer tööülesannete täitmisel viga sai. Noh, minu meelest võiks olla enne neid vigastavaid traate midagi sellist, mis loomal selle va traadini jõuda ei lase. Inimeseloomad mõtlevad niikuinii kõiksugu trikke välja, et ikka üle pääseda, kui väga tahavad.
Noh, ja mis on piiri vastand? Kas mitte piiritus? Vaat jälle üks konksuga sõna. See tähendab ju ühte kanget jooki ka. Ja sellega tuleks igatahes piiri pidada.
Ja siis veel piirangud. Mõni inimene ei tunnista ei piire ega piiranguid, aga võib sealjuures olla ikkagi piiratud. Ja vaat see piiratus on tema enda sees ja sellest ta niisama lihtsalt lahti ei saa. Ja inimesed on viimasel ajal üksteise peale tigedad, sest ühed toetavad piiranguid ja teised jälle võitlevad nende vastu. Ühed ütlevad, et piirid olgu kinni, teised tahavad jälle, et piirid oleksid lahti ja liikumine vaba. Ja siis lähevad inimesed omavahel purelema. Noh, ja kas sedasi kakeldes saab sellele va pandeemiale piiri panna?
Nojah, aga varsti on jõulud ja võib-olla siis matavad inimesed korraks sõjakirve maha ja püüavad natukenegi rõõmu tunda. Mina igatahes loodan.
BOBIK
arvamusliider ja vabatahtlik piirivalvur
