Connect with us

Uudised

Autos olgu alati traksid peal

Viimase nelja kuuga on politsei avastanud sõidukites 100 lapse turvavarustuse kasutamise rikkumist. Kuigi turvavarustuse kasutamine on muutunud viimaste aastatega paremaks, sõidab väikelinnades ning maapiirkondades endiselt 40 protsenti lastest tagapingil lahtise turvavööga.
Turvavarustuse kasutamine sõidukis on kohustuslik kõikidele. Maanteeameti ennetustöö osakonna juhtivspetsialist Diana Okas leiab, et turvavarustuse kasutamisel on kõige olulisem vanemlik eeskuju. “Me kõik usume enda oskusesse autot juhtida ning sellesse, et õnnetused ei juhtu meiega, kuid kahjuks ei saa kunagi ette näha, kui kogenud või kogenematu juht teel vastu sõidab,” selgitab Okas. “Seetõttu tuleb lastele juba imikueast tekitada harjumus, et autos on alati “traksid peal”.”
Kasutatud turvavarustus on risk
Lisaks turvavarustuse kasutamisele, on äärmiselt oluline õige turvavarustuse soetamine. Kuigi kasutatud turvavarustuse soetamine on odavam, ei soovita Okas seda siiski teha, sest puudub ülevaade turvavarustuse ajaloost.
Näiteks, kui turvavarustus on avariiline, see on kukkunud kõrgelt või seda on kasutatud mittesihtotstarbeliselt, saab turvavarustuse plastikmaterjal kahjustada ning avariis saadavad vigastused on seetõttu tõsisemad.
Uuel turvavarutusel on tootjapoolne garantii ning kasutamisaeg keskmiselt kümme aastat tootmispäevast. Lisaks tasub jälgida, et turvavarustus vastab Euroopa Liidu turvastandardile ning oleks lapse kaalu ja pikkusega vastavuses.
Maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialisti Marika Luige sõnul on kurb, et kuigi paljud lapsevanemad ostavad kõige uhkema varustuse, ei kasutata seda sõidukis korrektselt. Laps tuleb turvahälli või -tooli kinnitada nii, et turvarihmad asetseksid tihedalt vastu lapse keha, turvarihmade kõrgus vastaks lapse kasvule ja pea paikneks peatugede vahel. Samuti tuleb häll või tool sõidukisse kinnitada nõuetekohaselt. “Laps peab olema turvavarutusega kinnitatud ükskõik millises autos ükskõik, kui pikka vahemaad läbides ning ükskõik, kui kogenud autojuht on roolis,” selgitab Luik. Teisisõnu, ka paarisaja meetri kaugusel olevasse külapoodi sõites peab turvavarustust korrektselt kasutama.
Süles olev laps on ohus
Luige sõnul ei kasutata laste sõidutamisel turvavarustust korrektselt eelkõige väiksemates asulates ja maapiirkondades. “Eeldatakse, et läbides lühemaid vahemaid ning väiksematel kiirustel on risk õnnetusse sattuda madalam,” selgitab Luik. Seetõttu on just maapiirkondades kombeks, et lapsed võivad sõita täiskasvanute süles või laps küll kinnitatakse turvahälli või -tooli, kuid viimaseid sõiduki istme külge ei kinnitata.
Tihtipeale ei mõelda sellele, et juba väikesel kiirusel tehtud äkkpidurduse tagajärjed võivad olla äärmiselt tõsised. Näiteks kui auto kiirus avarii hetkel on vaid 10 km/h muutub 10 kg kaaluv laps avarii hetkel 100 kg raskuseks. 50 km/h sõitvas autos lahtiselt olevale lapsele võrduks avariiolukord viiekorruselise maja katuselt allakukkumisega.
“Enamik inimesi ei ole võimelised sellist raskust oma süles hoidma ning seetõttu ei kaitse lapse süleshoidmine ka õnnetuse eest,” selgitab Luik. Samuti ei tohi ka täiskasvanud iseenda turvalisust unustada, sest isegi kui laps on turvavööga kinnitatud, kuid keegi kaassõitjatest kinnitamata, võib avarii korral kaassõitja surmavalt vigastada ka teisi autos sõitjaid.
Turvapadja ohud
Okasele ning Luigele teeb üha enam muret, et imikuid või väikelapsi sõidutatakse sõiduki esiistmel. Peamiseks ettekäändeks on mugavus lapse eest hoolitsemisel pika sõidu vältel ning teadmine, et kui turvapadi ei ole aktiveeritud, siis esiistmel sõitmine on lapsele turvaline. “Selles, et turvapadi ei avane, ei saa kunagi kindel olla,” lausub Okas. Sõiduki elektririkke korral võib turvapadi alati avaneda ning seeläbi tekitada turvahällis olevale lapsele surmavaid vigastusi.
Kõige turvalisem koht lapse sõidutamiseks on auto tagumine keskmine iste, mis pakub kokkupõrke korral kõige suuremat löögidistantsi. Näiteks ristmikul toimunud avarii korral saavad äärmised istekohad rohkem otsest lööki samal ajal kui taga keskel istuv kaassõitja saab kõige vähem kannatada.
teksti toimetas

Veel lugemist:

Uudised

Märtsist alustab sihtasutuse Hiiumaa sadamad juhatuse liikmena tööd merendustaustaga Romet Keskla, kelle nõukogu kutsus kandideerima peale 15 kandidaadiga konkursi lõppu. SA Hiiumaa Sadamad nõukogu...

Digileht

Hiiu Leht 20.veebruaril Sadamaid juhib Romet Keskla Kas radar oleks sõjas sihtmärk? Vajatakse löökaukude hingeelu eksperti Kaitseliitlased avaldasid muljet Digilehe saab tellida siit

Uudised

Kodutütarde ja Noorte Kotkaste Tänupeol tunnustasime silmapaistvamaid noori, noortejuhte ning tänasime toetajaid. Tunnustusi jagasime erinevates kategooriates, kuid siinkohal tooks välja kõige kõrgemad tunnustused. Kodutütardele...

sport

50. korda sõidetud Tartu maratonil osalenud 5200 suusataja seas oli 29 neid, kes stardiprotokolli märkisid, et esindavad Hiiu maakonda. Neist 20, kõik mehed, läksid...