Connect with us

Uudised

Autori ja Ahtoga ümbermaailmareisil

erakogu
Režissöör Jaanis Valk, kelles neljandik hiidlase verd, esitles teisipäeval esimest korda Hiiumaal olles oma esimest täispikka filmi “Ahto, Unistuste jaht”.
Kinosaalitäiel hiidlastel oli Jaanis Valgu eestvedamisel võimalus teha piltlikult öeldes ümbermaailma reis koos Ahto Valteriga. Valter oli esimene eestlane, kes ümber maakera ehk kera, nagu ta öelda armastas, purjetas. Kohaletulnuil oli võimalus kuulda lugusid ja näha kaadreid, mida kinokülastaja tavaliselt ei kuule ega näe.
Mõte Ahto Valterist film teha, sündis Valgul üheksa aastat tagasi. “Uurisin oma sugupuud ja avastasin, et üks minu vanaonudest oli esimese Eesti vabariigi ajal meremees, kes neljakümnendatel aurulaeval Ameerikasse jõudis ja kuna venelased olid Eestisse tunginud, kargas ta seal laevalt maha.”
Režissöörile hakkas huvi pakkuma, kui palju neid Eesti meremehi üldse oli, kes sinna teisele poole ookeani jäid. “Seda uurides sattus minu kätte Ants Juske raamat, mis väitis, et Ahto Valter oli esimene eestlane, kes sini-must-valge lipu all ümber maailma purjetas,” rääkis Valk. See info oli talle uus, sest enamik siinsest ühiskonnast teadis ju, et esimesena purjetas Eesti lipu all ümber maailma Lennuki meeskond.
“Ajal, kui Lennuki meeskond oma reisi alustas, käis Juske ringi ja üritas võimalikult palju levitada infot, et tegelikult tegi Ahto Valter juba esimese eestlasena ümbermaailma reisi, aga eks tal kuluaarides kästi madalamale hoida ja lasta Lennuki meeskonnal reisule minna,” selgitas Valk. Tema sõnul on ümbermaailmareis kulukas ja eks meedia tahtis ka kangelasi vorpida.
Ideest teostuseni üheksa aastat
Valgul kulus Valterist filmi tegemiseks kokku üheksa aastat. “Esimesed kaks aastat tegin idee tasandil puhtalt teiste tööde kõrvalt,” rääkis ta. Kui Valk esimesed filmilindid leidis, oli tema jaoks selge, et filmi on võimalik teha ja ta ei pea piirduma ainult ajaleheväljavõtete ja üksikute fotodega.
“Seejärel küsisime produtsent Erik Norkroosiga riigilt raha arendamiseks, et veel materjali koguda.” Materjali kogumiseks kulus kolm aastat ja selleks tuli käia näiteks ka Valteri poja Ahto-Theodori ehk Teddy juures Neitsisaartel ja teiste Valteri reisikaaslaste järeltulijate juures.
“Ühel hetkel hakkas kõik nagu kokku minema ja oli aru saada, et rohkem materjali ei tule ning hakkasin stsenaariumi kirjutama,” ütles Valk. Kui stsenaarium valmis, läks ta montaažiruumi, kus kulus ka ligi kaks aastat.
“Film on ebatüüpiline ja keeruliselt üles ehitatud, aga peale Teddy juures käimist oli selge, et just nii ma seda teha tahan.”
Filmis on kaks liini – üks Ahto ja teine tema isa jutustatud. “Mind jäi kummitama Teddy lause, et isa elas alati olevikus ja tulevikus, mitte kunagi minevikus. Minu jaoks oli selge, et tahan tema minevikku edasi anda läbi tema isa rääkides,” ütles Valk.
Ümber kera hiidlaste tehtud kaljasel
Ahto Valter unistas ümbermaailma reisist juba 17 aastaselt. Oma vanemate suureks üllatuseks kogus ta oma esimese purjeka raha Ameerikas töötades ja sõitis korduvalt üle Atlandi.
Pikalt unistatud ümbermaailmareisi alustas Valter lõpuks 1938. aastal New Yorgist. Läbi Panama kanali suundus meeskond Tahiti poole. Käidi ka Austraalias, Indoneesias, Lõuna-Aafrikas ja mujal.
1940. aastal jõuti tagasi New Yorki. Selleks ajaks oli Eesti okupeeritud ning tagasi vanemate­koju ta enam minna ei saanud. “Tema suurimaid traagilisi momente oli see, et oma ümbermaailmareisi ei saanud ta jagada ei vanemate ega Eesti rahvaga,” ütles Valk.
Režissöör käis mõni aeg tagasi filmi näitamas ka Saare­maal, kus saarlased küsisid, kas on tõsi, et Valteri kaljas on neil ehitatud. “Ütlesin, et jah, on küll, mille peale neil rinnad kummi läksid,” rääkis Valk. Kahjuks pidi ta aga saarlaste rõõmu ruttu lõpetama, sest kaljas ehitati küll Saaremaal, aga ehitajateks olid hoopis hiidlased.
Algselt oli Valteri kaljase nimi Rannik, aga ta nimetas selle enda järgi ümber Ahtoks.
Filmis saab näha haruldasi värvifilmile jäädvustatud kaadreid, mille Valk ja Nokroos Kanadast ja Lõuna-Aafrikast Eestisse tõid ja digiteerisid.
Valteri sõnul on film mõeldud just kinos vaatamiseks, sest see annab filmi kõige paremini edasi. “Ilmselt läheb selle telerisse jõudmisega ka pisut aega,” tõdes ta. Hiiumaal saab filmi kinoekraanilt näha veel 19. aprillil kell 20 Suuremõisa lossis.
Tegi elus kannapöörde
Jaanis Valk on vanaema poolt üks neljandik hiidlane, sellegi­poolest käis ta Hiiumaal esimest korda teisipäeval. “Kasvasin üles Lõuna-Eesti metsades ja aastaid tagasi töötasin piirivalvurina,” rääkis Valk. Siis lõi ta senisele tööle käega ja läks hoopis Tallinna filmi õppima.
“Enne Ahtot tegin põhiliselt sotsiaalteemasid käsitlevaid filme,” nentis režissöör. Valk naljatles, et Ahto on tema esimene film surnud mehest: “Varasemad filmid on kõik olnud elusatest naistest.”

Veel lugemist:

Uudised

Septembris Käina kandis sadu astelpajupõõsaid tühjaks teinud Hiiumaa karu kadus pildilt üsna kohe peale seda. Seevastu novembris tuli aga Saaremaalt teade, et seal on...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...

Persoon

Elu oleks võinud minna nii, et Annekatrin Kaivapalu õpetaks võib-olla tänagi Hiiumaal lastele eesti ja soome keelt nagu ta seda pea kümme aastat ka...