Reedeses Hiiu Lehes oli ülevaade teise võõrkeele valikutest Hiiumaa koolides, millest paistis välja endiselt suur vene keele osakaal. Euroopa kaardil paistab silma, et vene keel teise võõrkeelena on endiselt suures ülekaalus nii Eestis, Lätis kui Leedus.
Inglise keel domineerib esimese võõrkeelena üle Euroopa ja tänases digitaalses meelelahutusmaailmas õpivad lapsed selle selgeks mängeldes – Youtube, Netflix ja videomängud on kiired keeleõpetajad. Sorav inglise keele oskus on iseenesestmõistetav ja pole kellegi jaoks enam suur konkurentsieelis, sest selle saavad selgeks kõik. Teise võõrkeele õppimine nõuab seevastu oluliselt rohkem pingutust ja pühendumist. Seetõttu peaks sinna pandud aeg olema ka eriti targalt kulutatud. Esimene samm on õige, tark ja tulevikukindel valik.
Eesti koolides on vene keel teise keelena mäekõrguselt teistest ees. Seda õpib 5 korda rohkem lapsi kui järgmisena tulevat saksa keelt, teistest keeltest rääkimata. Viimastel aastatel on koolid pingutanud, et pakkuda vene keele kõrvale alternatiive, kuid üldarvuliselt ei ole see pilti esialgu muutnud. Kui hakkasin selle põhjusi uurima, toodi põhjenduseks sageli, et see on vanemate soovitus ja valik, kuna nad on ise vene keelt õppinud. Samuti põhjendati seda argumendiga, et “vaenlase keelt peame tundma“. Vaenlase-liitlaste prisma läbi vaadates on küll, jah, tõesti oluline, et meie kaitse- ja luurejõud vene keelt oskaksid, aga laiema elanikkonna seisukohast see suurt ei aita. Majandus- ja kultuurisuhted Venemaaga on ajaloolises madalseisus ja ei taastu ka parimal juhul lähima põlvkonna jooksul. Vene turiste meile lähiaastatel kui mitte lähikümnenditel tulema ei hakka. Kohalike vene emakeelega inimeste lõimumiseks oleks isegi parem, kui me nendega eesti keeles räägime ja viisakusest vene keelele üle ei lähe. Tänases geopoliitilises olukorras tundub mulle aga, et “vaenlase“ keelest veel olulisem oleks meil osata liitlaste keeli.
Hiiumaa koolides saab teise keelena valida saksa, rootsi, soome ja hollandi keelt. Vaadates taas Euroopa keelekaardile, siis näiteks Soomes on levinuim teine võõrkeel ootuspäraselt rootsi keel, Poolas ja sealt lõunapoole saksa keel, Saksamaal, Itaalias ja Hispaanias prantsuse keel ning Skandinaavias, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal hispaania keel. Kõigi nende olulised ja suured naabrid, kellega suhtlus on tihe.
Eesti on rahvusvaheliselt tihedalt võrgustunud kõigis Euroopa institutsioonides ja organisatsioonides. Meie majandus ja julgeolek on seotud ja sõltuv otsustest, mida tehakse Stockholmis, Berliinis ja Pariisis, sest just liitlaste lubadus meid vajadusel kaitsta ja julgus siia investeerida on meie allesjäämise tugevaim garantii. “Mitte iial enam üksi“ on olnud Eesti välispoliitiline doktriin alates taasiseseisvumisest. Muidugi saavad kõik asjad aetud inglise keeles ja Euroopa Liidus on eesti keel ametlik keel, millesse ja millest tõlgitakse kõik dokumendid. Ometi ei vaidle ilmselt keegi, et inimestega saavutame sügavama mõistmise ikkagi emakeeles suheldes. Samuti on meie läänesuunaliste suhete jaoks oluline, et meie inimestel oleks pikaajalisi võrgustikke nende riikide otsustajate seas igas valdkonnas – selle ehitamiseks ei piisa koosolekul kohtumisest, vaid hoopis tõhusam on ühine ülikooliaeg vms. Keel aitab mõista kultuurikoodi – kuidas ikkagi selgitada prantslasele või hispaanlasele, miks meile on eluliselt oluline, et nemadki toetaks täna Ukrainat? Kõigi osapoolte suhtlus võõrkeeles jääb paratamatult pinnapealseks ja olulised argumendid võivad “tõlkes kaduma minna“.
Isegi, kui on üsna tõenäoline, et lähikümnendil hakkab AI meie eest tõlketööd ära tegema, ei suuda ta kunagi asendada teise keele kultuurikoodi tundmist ja inimlikku mõistmist. Nii nagu iga eestlase südame avab see, kui välismaalane ootamatult meie keelt rääkida üritab, avab see ka meile tee teiste südamesse. Ennekõike on meil vaja leida see tee oma sõprade ja liitlaste südametesse. See tagab ka head majandussuhted ja julgeoleku. Hiiumaa ja hiidlaste jaoks oleks majandussuhteid arvestades kõige mõistlikum panustada soome ja saksa keelele, sest sealt tuleb meile kõige rohkem külastajaid. Vene keele roll on selles kontekstis muutunud marginaalseks ja tasub mõelda, kas see pingutus ja ajaline panus ennast ikka ära tasub.
