Jälgi meid

Arvamus

ARVAMUS | Eurovalimistel on suurem mõju kui me arvame

Kristjan Vanaselja - Erakond Parempoolsed, aseesimees.
20 aastat Euroopa Liidu liikmena on toonud Hiiumaale kümneid tuhandeid välisturiste, kes jätavad siia oma raha ja kasvatavad sellega meie kõigi jõukust. See kõik on võimalik tänu vabadustele – vabalt liikuda, vabalt tulla ja soovi korral siia jäädagi.

Hiidlastel on väge! Seda ürgset, tuultest ja mereveest vormitut, ise hakkama saajate, veidi jonnakate, aga tormide kiuste ikka edasi rühkivate inimeste väge. Teatud eraldatus annab saartele müstilise tõmbe – tekitab tungiva soovi seda külastada ja siia paiksemakski jääda. 

 

Kaitseme vabadust!

Elame ajajärgul, mil vabadused Euroopas on löögi all. Esimest korda pärast teise maailmasõja lõppu käib Euroopas täiemahuline sõda. See ei ole mitte ainult Venemaa sõda Ukraina vastu, vaid agressiivse impeeriumi püüe kustutada Euroopa kaardilt vaba riik. Euroopa peaks vabadust kaitsma, kuid kahjuks tuleb seda nii mõnelegi Euroopa valitsusele endiselt meelde tuletada.

Inimeste usaldamine on asendumas riigiusuga.

Vabadusel on tänapäeva maailmas otsene seos inimeste heaoluga. Pikaajaliselt suudavad jõukust kasvatada ja säilitada üksnes need riigid, kus on tagatud isikuvabadused ja kes aktsepteerivad igaühe õigust olla erinev. Jõukat Eestit ja Euroopat saavad ehitada üksnes vabad inimesed.

Euroopa Liidu ja Eesti poliitikad on viimasel kümnendil vabaduse teelt tugevalt vasakule keeranud. Inimeste usaldamine on asendumas riigiusuga. Ettevõtlusvabadus ja vabaturg pole justkui enam olulised, selle asemel on tähtsaks saanud riiklik reguleerimine ja inimeste elama õpetamine.

Parempoolsed hakkavad vabaduste piiramisele vastu. Meie kaitseme vabadust!

 

Vabadus hoida oma

Hiidlastel on oma saar, mida hoida ja kaitsta. Puhas loodus meelitab siia turiste, aga annab ka tööd ja leiba. Viimasel ajal on keskkonda ja majandust hakatud jõulisemalt vastandama. Kliimapoliitika Eestis ja Euroopas vajab mõistuse häält, et hoida ära rumal ja sotsialistlikest ideedest kantud „rohepööre“. Kliimat ja keskkonda säästvale majandusele tuleb üle minna vastutustundlikult ja realistlikult, ilma meie põllumajanduse ja tööstuse konkurentsivõimet hävitamata ning inimesi vaesusse tõukamata.

Kliimaeesmärkide suunas suudavad liikuda vaid jõukad riigid. Kui majandus kasvab, siis on ka raha, mida saab investeerida loodussõbralikesse tehnoloogiatesse. Innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt rajab tugeva aluse majanduskasvuks ja uute töökohtade loomiseks  – nii mandrile kui saartele.

Euroopa õiguse ülevõtmisel peame seisma selle eest, et reeglite ühtlustamisel ei kaoks Eesti konkurentsieelised.

Oma maad ja metsa majandav omanik ei ole keskkonnaoht, vaid looduskaitse tugisammas. Omanik hoolib rohkem kui keegi teine maa ja metsa püsimisest, viljakusest, taastumisest ja jätkusuutlikkusest. 

 

Vabadus käivitab arengu

Kes peaks otsustama, kuidas Hiiumaal elatakse või oma elu korraldatakse? Parempoolsed toetavad Euroopa riikide omavahelist suuremat majanduslikku ja poliitilist koostööd, kuid meid ei vaimusta liigne „euro-usinus“. Ametkondade ning liikmesriikide valitsuste ülesanne ei ole inimeste elama õpetamine ega inimestele igapäevaeluks ettekirjutuste tegemine. Liikmesriikidel ja erinevatel piirkondadel peab olema võimalus säilitada oma eripära ja iseotsustamise õigus.

Eesti ei ole enam noor ja „roheline“ Euroopa Liidu liige, kes peab alati „viielisena“ silma paistma ja kõik regulatsioonid maksimaalses määras ja kiirusega üle võtma. Euroopa õiguse ülevõtmisel peame seisma selle eest, et reeglite ühtlustamisel ei kaoks Eesti konkurentsieelised.

See ei ole enam umbisikuline saksa maksumaksja raha, vaid ka hiidlaste ja saarlaste käest kokku kogutud maksuraha.

Meil peab endal olema julgust ja pealehakkamist, et Hiiumaad puudutavad otsused langetataks võimalikult lähedal siinsetele kogukondadele. Millised maad võtta kaitse alla, kuhu investeerida ning milliseid ettevõtteid siia meelitada. Vabadus ise otsustada loob eeldused arenguks. 

 

Uus peatükk

Euroopa Liidu abil on Hiiumaa aastate jooksul saanud üle 45 miljoni euro investeeringuteks. Kaasaegne haigla, koolid, lasteaiad, sadamad, turismikeskused jne on muutnud kogu Hiiumaa elukeskkonda paremaks.

Järgmisel kümnendil tuleb meil aga harjuda mõttega, et iga investeeritud või mõtlemata kulutatud euro tuleb otseselt ka meie taskust. Euroopa Liidus on saanud tavaks reageerida igale uue kriisile rahatrüki ning küllusliku rahasajuga. Ohjeldamatu rahatrüki tagajärg on kõrge inflatsioon ning majandusliku ebavõrdsuse kasv.

See ei ole enam umbisikuline saksa maksumaksja raha, vaid ka hiidlaste ja saarlaste käest kokku kogutud maksuraha. Me peame muutuma tehtavate otsuste ja valitsemise kvaliteedi osas kordades nõudlikumaks, et suunata raha ettevõtluskeskkonnale uue kiirema hoo andmisesse, uute tasuvate töökohtade loomisse ja seeläbi meie kõigi jõukuse kasvatamisse.

Neil valimistel on tegelikult suurem mõju meie igapäevaelule ja vabadustele kui arvame. Parempoolsed pakuvad alternatiivi! Toetame iseendaga hakkama saamist ning leiame, et riik ja ametkonnad ei tohi inimestele nende elu ja valikuid ette kirjutada. Kaitseme isiku-, sõna- ja ettevõtlusvabadust Eestis ja Euroopas.

Parempoolsed kaitsevad vabadust!

Veel lugemist:

Uudised

Vallavalitsusel kulub sel aastal õppepreemiateks üle 7000 euro, sest premeeritakse koguni ühtteist kuldmedaliga ja kuut hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetanud õpilast.

Teema

Laupäeval Kärdla sadamas esmakordselt peetud vanade masinate väljanäitusele tõid huvilised rohkem kui 60 erinevat sõidukit, millega tihti igapäevaselt sõita ei raatsita. 

Uudised

Kolm kohalikku EKREga seotud volinikku on lahvatanud erakondlikus tülis valinud Helmete poole.

Loodus

Hiiumaa saab laias laastus tõmmata kaheks: valge lääs ja punane ida. Juttu ei tule aga muidugi mitte kommunistidest ega muust säärasest, vaid tolmpeadest.