Kui palju aega kulub tomograafi ettevalmistamiseks, mida tehakse tomograafiga, mida patsiendiga?
Vastab Ida-Tallinna keskhaigla neuroloog Dr Toomas Toomsoo: Kompuutertomograafia (KT) on ioniseerivat kiirgust kasutav radioloogiline uurimismeetod, mille abil on võimalik saada organismi erinevatest piirkondadest kihilisi ja ruumilisi kujutisi. Kasutatav kiirguse hulk KT uuringul on suurem kui tavalise röntgenuuringu puhul, seetõttu tehakse seda vaid kindlal näidustusel, mitte profülaktilisel eesmärgil. KT-ga saab uurida kõiki organeid, kuid peamiselt kasutatakse seda peaaju-uuringuteks, kõhu ja vaagnaelundite uurimiseks. Võimalik on uurida lülisammast ja kontrastaine süstimisel veeni selgitada välja veresoonkonna seisundit.
Uuringuks ettevalmistamine: Uuringu ajal lamab inimene uuringulaual, mis aeglaselt tunnelilaadses ruumis edasi-tagasi liigub. Sõltuvalt uuringust tuleb vajadusel mõned korrad hinge kinni hoida. Peaaju, lülisamba ja veresoonkonna uurimiseks pole ettevalmistus oluline, kuid ettevalmistus on vajalik juhul, kui teostatakse üks järgnevatest uuringutest:
Kõhukoopa KT eel palutakse eelnevalt mitte süüa ja juua kaks tundi enne uuringut. Vajadusel (uuringupiirkonna täpsemaks vaatlemiseks) antakse enne uuringut juua 0,5 l vett või vaagnaelundite KT (nt emakas, eesnääre, kusepõis) korral on tavaliselt vajalik kontrastaine joomine 12 tundi varem. Selleks annab uuringule suunav arst või KT-kabineti personal eelnevalt kaks 20 ml kontrastaine pudelit: Uuring kestab 10–30 minutit.
Rasedad (või raseduse kahtlusega) naised peavad informeerima sellest uuringule suunavat arsti ja KT-kabineti personali. Rasedatele teostatakse KT uuring vaid elulistel näidustustel. Kui raseduse ajal on manustatud kontrastainet, tuleb esimese elunädala jooksul kontrollida lapse kilpnäärme funktsiooni. Joodi sisaldavate kontrastainete kasutamisel ei ole vaja rinnaga toitmist katkestada.
Vastunäidustused uuringuks üldiselt puuduvad, kuid inimesed, kellel on kinnise ruumi kartus, ei pruugi uuringut taluda, sest neil tekib tohutu hirm uuringu ajal, seepärast peab inimene teadma, kas tal on olnud probleeme kinniste ruumidega (nt liftiga sõit, lennukiga sõitmine). Veenisisese kontrastaine süstimisel võib tekkida allergiline reaktsioon joodile (kui joodiallergia varasemalt teada, pole kontrastainega KT-d võimalik teha), diabeet, kui kasutatakse metformiini ja on teada neerupuudulikkus.
Küsis HIIU LEHT
