KATRIN KIVIVUORI Kõrgessaare osavalla vanem Niels-Peter Rattiste andis esmalt ülevaate osavalla rahvaarvust, selgitas arengustrateegia olemust ja vajadust.
RMK Ristna külastuskeskuse saali oli kuulama ning kaasa mõtlema tulnud noori emasid sülelastega, peresid väiksemate lastega, ka väärikamas eas inimesi. Veerandsajast osalejast enamik on Hiiumaal elanud vähem kui kaheksa aastat, kuid sooviks oma tuleviku siduda meie saarega.
Kalana küla kauaaegne elanik Enn Randmaa ütles, et kohalik kogukond on igati päri arengutega, mis Kõpu poolsaarel toimunud. Ta meenutas aega, kui külaseltsiga rajati Kalana sadamasse promenaad ja siis küsiti, milleks seda vaja on.
“Sai siis pooleldi naljaga öeldud, et selleks, et tulevikus saaks emad-isad seal oma lastega jalutada – nüüd nii ongi,” ütles Randmaa. Praegu on see tema kinnitusel üks enim kasutatavaid paiku nüüdseks juba saja aadressiga Kalana külas.
Kool loob turvatunnet
Esimese ettekande tegi koos abikaasa Mari Ojasaarega maailma eri paigus elanud Jesper Parve, kes nüüdseks oma perega Hiiumaal kanda kinnitanud. “Ma pole end kusagil paremini tundnud kui siin,” ütles Parve.
Ta andis osavallavanemale soovituse – mõelge oma teenuste ja elukeskkonna arendamisel sellele, kuidas meelitada siia lastega pered. “Inimesed, kes siia tulevad, ei oota, et vald töökohti loob, nad loovad need ise,” selgitas ta.
Olulise kriteeriumina nimetas ta kvaliteetset haridust. Jesperi eestvedamisel ning kogukonna ja paljude osapoolte koostöös avati mullu Kõpus Hiiumaa Vabakool. Sel sügisel läheb vabakooli lasteaeda kümme ja kooli kuus last.
“Paraku jah, ei saa ma koolist rääkides üle ega ümber raha teemast,” ütles Parve. Ta avaldas lootust, et vald leiab veel võimalusi kooli rahaliselt toetada ning ütles tänusõnu senise toetuse eest.
Sel suvel tekkisid koolil makseraskused igakuiste kommunaalkulude tasumisel ja abi küsis kool vallalt. Kõrgessaare osavallakogu seisukoht oli, et kooli tuleb toetada, sest saare esimene erakool on Kõpu poolsaarele toonud uusi elanikke ning on kogu Hiiumaa suurepärane mainekujundaja.
Hambaarstil tööd jagub
“Kool on noortele inimestele turvatunde tekitamine,” nimetas Juhan Toodo nende pere Hiiumaale tulemise peamise argumendi.
Tema abikaasa, maikuus Kõpu koolimajas praksise avanud hambaarst Kadri Toodo ütles, et kliente on tal juba üle Hiiumaa. Väga palju on nende hulgas suvehiidlasi.
Ühe kitsaskohana tõi Toodo välja, et saarel puudub hambalabor proteeside valmistamiseks. Praegu saab teenust osta Haapsalust, Tallinnast või Pärnust, mis on ajamahukas nii hambaarsti kui kliendi jaoks. Toodo ütles, et on ise valmis hambalabori avama, kui leiaks sobivad ruumid. Abi oleks ka vallapoolsest starditoetusest.
Tööd on nii palju, et vaja oleks palgata kirurg-ortodont ja veel üks hambaarst selleks, et ta ise ennast tööga üle ei koormaks.
Kahjuks ei sobi maakonnaliinide sõiduajad selleks, et Kõpus hambaravil käia. Bussid käivad harva ja eakamad patsiendid peavad transpordivõimalusi otsima.
Lahendusena pakuti välja n-ö Kalana taksot ehk tellitavat ühistransporditeenust.
Perearst, söögikoht, pood
Veel soovisid kohalolijad, et perearstiteenus oleks lähemal. Esialgu võiks kasvõi suvel olla Kalana sadamas ajutine esmaabipunkt – pakuti mõte välja sadamate arendajatele.
Samuti tuntakse Kõpu poolsaarel puudust põhiravimite soetamise võimalusest. Lahenduseks pakuti, et juhul kui COOP teeb oma kaupluse Kõpu külla, – selline otsus on COOP Hiiumaa arengukavas – leitaks ruum ka apteegi müügikoha jaoks.
Leiti, et see vajaks eri osapoolte koostööd ja kokkulepet, mida osavald saab vahendada. Aruteludest tuli välja, et ei peakski asju tegema või ehitama nii, et kõik eraldi, vaid leida võimalused eri ettevõtete-asutuste koostööks.
Kadri Toodo lisas, et tema isiklikult tunneb puudust ühest aastaringsest söögikohast Kõpu poolsaarel. Lõpuks märkis ta, et tal ei ole probleemi luua omale töökoht ükskõik kuhu, sest hambad on kõigil ja paraku vajavad need ka ravi.
“Sama hopsti! kui siia ilmusime, sama hopsti! võime ära minna,” lisas ta pooleldi naeruselt, pooleldi tõsiselt.
Valmis päästeautot toetama
Eelmisel kokkusaamisel Kõpu külaseltsi Valguskiir nimel välja öeldud suur mure päästeauto puudumise pärast Kõpu poolsaarel, pani kohalikud tõsiselt kaasa mõtlema. Varasemalt nad sellest päästeteenuse kitsaskohast ei teadnudki.
Juhan Toodo rääkis, et nad on omavahel arutanud ning valmis sponsoreerima, et päästeauto korda saaks ning kogukond on nõus aitama ka päästekuuri ehitamisel.
“Me oleme nõus liituma ka vabatahtliku merepäästega – vaja oleks vaid infot, mida selleks tegema peaks,” lisas Toodo.
Osavallavanem lubas aidata vajaliku info vahendamisel.
Me elame Maailmas
Elukeskkonna ekspert Ulf Johanson ütles oma ettekandes, et maailma megatrendid – kliima soojenemine, linnastumise surve ja suur huvi maaelu järele – mõjutavad ka meid. Seetõttu on säästlik areng meie kohustus ja tuleviku elukeskkonna suund. See aga eeldab dialoogi ja koostööd. Kohaliku kitsaskohana tõi ta välja kiire internetiühenduse puudumise. Hea elukeskkonna komponentideks nimetas head ja kättesaadavat haridust, infrastruktuuri, tervishoidu ja loodusressursside säilitamist.
Johanson soovitas, et Kõrgessaare võiks olla pilootala, kus nn väikeste kohtade elukeskkonna parendamiseks mudellahendusi välja töötada.
“Kasutage meid ära – oleme valmis tegema Kõrgessaare osavallast või Kõpu poolsaarest eduloo,” lisas Kadri Toodo.
