Loodus toimetab omasoodu ja seal kehtivad oma reeglid – nende loomulik toimimine ei vaja inimese sekkumist. Sekkumine võib teha loomale hoopis karuteene ja tuua ebameeldivaid tagajärgi ka inimesele.
Metsloomale on eluks vaja sobivaid toitumis-, varje- ja sigimisvõimalusi. Paljud metsloomad sattuvad ka asulatesse. Inimene ei tohiks nendega kontakti otsida ja kindlasti ei tohi metsloomi toita. Lihtsasti saadud toit meelitab looma inimese juurde tagasi, sest nii ei pea loom toidu otsimiseks palju energiat kulutama. Eestis on palju selliseid juhtumeid, kus inimese toidetud metsloom jääbki inimese lähedusse elama ja toitu noolima ning ühel hetkel hakkab loom inimesele probleeme põhjustama. Arvestada tuleb ka sellega, et metsloomad levitavad parasiite ja haigustekitajaid, mis võivad ohustada nii inimesi kui ka koduloomi. Neid probleeme on mõistlik ennetada.
Kevadel ja varasuvel on looduses järglaste kasvatamise aeg. Praegu võib looduses kohata senisest enam metsloomade- ja nende seas linnupoegi. Kuigi esmapilgul võivad loomapojad jätta abitu või hüljatud mulje, siis tegelikult see nii ei ole. Näiteks metskitsede ja jäneste pojad jäetaksegi looduses omaette, sest nii on neile ohutum – vanemad hoiavad poegadel eemalt silma peal ja käivad neid aeg-ajalt toitmas. Seega, kui sattud vastamisi noorloomaga või avastad linnupesa, on kõige parem rahulikult taanduda.
On tavapärane, et paljude linnuliikide pojad väljuvad pesast enne lennuvõimeliseks saamist. Sel ajal nad treenivad oma tiibu. Kui pesast väljunud linnupojal on suled seljas ja ta pole vigastatud, siis abi ta ei vaja. Vanemad hoiavad poegadel eemalt silma peal, kuid väga tihti enam ei toida, et pojad saaksid lendamiseks sobivasse kaalu. Kui linnupojal sulgi seljas ei ole või sulgede vahelt paistab selgelt paljast nahka, siis peaks linnupoeg olema veel pesas – sellisel juhul tõsta poeg ettevaatlikult pessa tagasi. Kui aga pesa näha ei ole, tõsta poeg varjulisse kohta toibuma ja lahku. Kui linnuvanem pole ise poega hüljanud, hoolitseb ta poja eest edasi.
Üldjuhul metsloom inimese abi ei vaja. Kui kohtud metsloomaga, kes on selgelt vigastatud või kuhugi kinni jäänud, helista riigiinfo telefonile 1247. Selle kaudu jõuab teave spetsialistile – tema teab, kuidas on vastavalt olukorrale kõige õigem käituda.
Rohkem infot hättasattunud metsloomade kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.
JAN SIIMSON
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo
peaspetsialist