Sotsiaaldemokraatide, valimisliidu Ühine Hiiumaa ja Reformierakonna koostöös aasta tagasi sõlmitud koalitsiooni liikmed panevad endale hindeks „hea“, opositsiooni hinnangul on aga vald halvasti juhitud.
Hiiu Leht palus aruandekoosolekuks laua taha koalitsioonipartnerite esindajatena Hiiumaa vallavanema Hergo Tasuja, abivallavanemad Liisi Mäeumbaedi ja Üllar Laidi. Oma hinnangu andsid opositsionäärid Andrus Ilumets Konservatiivide fraktsioonist ja Antti Leigri Keskerakonnast.
Koalitsioonilepingu investeeringute kavas on Kõrgessaare programm sisustatud, aga käivitamine vist lükkub edasi?
Hergo Tasuja (HT): Osaliselt on Kõrgessaare programm juba töösse läinud – volikogu kinnitas kolm investeeringut või toetust ära. Kulutused, mis Kõrgessaare programmi vahenditest veel sel aastal tehakse, on Puski kirikutorni remondi omaosalus, Kõrgessaare Kultuuritehase Rohelise saali projekti koostamine ja Hiiumaa Vabakooli koduõppe programmi väljaarendamine.
Mis saab nimekirjas järgmistest?
HT: Palade spordihoone hankele tuli pakkumine ja praegu on see kallim kui poolteist aastat tagasi tehtud eelarvestus. Nüüd otsime variante, kas seda saab natuke odavamaks teha ja kas rahastaja on nõus [ehituseks mõeldud] summat tõstma.
Kuidas on lood Käina kultuurikeskusega?
HT: Raha on planeeritud järgmise aasta eelarvesse.
Mis seisus on Kõrgessaare üürimaja?
Üllar Laid (ÜL): Projekteerimine käib.
Koalitsioonilepingus on kirjas, et viiakse läbi Hiiumaa valla haldusjuhtimise süsteemi analüüs. Miks seda vaja on ja kes seda hakkab läbi viima?
HT: Meie koalitsiooni osapooltel on olnud erinevad arusaamad sellest, kuidas on kõige mõistlikum saarel toimetada. Oma argumentidega ei suuda me üksteist lõpuni ümber veenda ja seepärast oleme otsustanud juhtimisauditi kasuks, mille alusel oleme me kõik nõus edasi minema. Kes hakkab tegema, seda veel ei tea.
Vallavalitsus on vähendanud osavaldade rolli ja osa eelarvest juba kokku koondanud, näiteks vallateede teehoiukava tuleb ühine – mis siis osavaldadele jääb?
ÜL: Teehoiukava on lihtsalt ühiste seisukohtade kirjapanek. Kõige olulisem dokument selle juures on investeeringute kava, et meil tekiks kindel teadmine tööde järjekorrast. Aga see töö ei koondu v
allamajja, vaid mina olen lihtsalt eestvedaja ja kõike teevad ikkagi osavallad.
Ehk on Kõrgessaare osavallakogu esimehel õigus, et osavallakogudel pole mõtet – kohustust nende arvamust arvesse võtta pole ja samahästi võiks poe taga õllepudeli juures neid asju arutada?
HT: See on lähenemise küsimus. Kui me tahame, et võimalikult lai inimeste ring oleks infoga kursis ja kaasa mõtleks, siis osavallakogu on täpselt see väljund. Teistpidi on ju selge, et osavallakogu mandaat erineb sellest, kuidas inimesed saavad volikogusse. Volikogu otsusel on suurem kaal, aga enamuse osavallakogu ettepanekuid on vallavalitsus siiski arvesse võtnud. Siitpoolt vaadates ma küll ei ütle, et sel pole vahet sellega, mis toimub poe taga õlut juues.
Liisi Mäeumbaed (LM): Osavallakogus on inimesed, kes soovivad oma kogukonna arengusse panustada. Mina olen küll näinud tõsist suhtumist neisse ja kui vähegi võimalik, siis võetakse [nende arvamust] arvesse, kui see just ei lähe risti vastupidi Hiiumaa üldiste arengutega.
Järgmisena lubasite koos riigiga välja töötada uue rahastamismudeli Hiiumaa haridusasutustele. Kui kaugel selle mudeli väljatöötamine on?
LM: Algust on tehtud, tellitud on analüüs Hiiumaa haridusvõrgu kohta ja mõned sammud selle analüüsi järgi on ka tehtud. Suurema mudeli väljatöötamine aga nõuab rohkem aega. Haridus teadupärast on väga traditsiooniline valdkond, kus muutused toimuvad väga aeglaselt ja peavad olema eri osapooltega väga hästi läbi räägitud. Muidu võime tahta head asja, aga läheb lihtsalt rappa.
Mis saab Hiiumaa vabakoolist – kas see väike koolike veab rahadega välja ja jääb ellu?
LM: Eraasutuse käekäiku on keeruline kommenteerida, aga valla poolt on tehtud kõik, et vabakooli toetada. Need otsused on tehtud piirkonna arengu vaates poliitilisel tasandil, kuna see kool on piirkonnale elu sisse puhunud.
HT: Eelmisel istungil kinnitas vallavolikogu eralasteaia kohatoetuse 275 eurot. See summa on näiteks Tallinnas makstavast suurem.
Kas on õiglane toetada üht eralasteasutust rohkem kui valla enda lasteasutusi?
Elis Nurs LM: Pigem ütlen, et kui panna faktid lauale, siis vallal Kõpu piirkonnas kooliteenust vaja ei ole, aga lasteaiateenust on ja seda suunda me peame toetama. Ma pigem ei võrdleks seda hariduse andmise võtmes, vaid nagu vallavanem ütles, piirkonna arengu võtmes on need panused vabakooli olnud otstarbekad ja vajalikud. Õigluse momenti ei tahakski siinkohal mängu tuua.
Kärdla lasteaed on koalitsioonilepingu investeeringute kavas aastatel 2022–2024. Kui reaalne see on ja kust tuleb selleks raha?
HT: Eelarvestrateegias on järgmiseks aastaks planeeritud projekteerimisraha ja kaheks järgmiseks aastaks lasteaia ehitusrahad. Ma arvan, et siin ei ole meil taganemisruumi ja vahemikus 2022–2024 selle me valmis saame. Mida varem, seda parem.
Millise hinde paned vallavalitsuse tehtud tööle koalitsioonilepingu elluviimisel?
ÜL: Täiesti siiralt, väga hea hinde. Kui nüüd mõelda, millisel hetkel tehti koalitsioonileping ja millised sündmused on esile tõusnud pärast seda, siis ma arvan, et väljaspool [valla]maja ei kujuta päris täpselt keegi ette, mida on vaja olnud Hergol tõestada. Olgu siis volikogus või kellele iganes, et seda lepingut üldse ellu viia. Palju lihtsam oleks öelda, et lükkame edasi, teeme kunagi hiljem, praegu ei saa.
LM: Ma arvan, et kui hinnetest rääkida, siis viiepallisüsteemis neli pluss panen ära – palju asju on ikkagi töös, mille nimel pingutatakse.
HT: Ma usun, et meil on rohkem kui 25 protsenti tehtud. Koalitsioonipartnerite panust hindaksin hindega viis, valla teenistujate panust isegi viis väikese plussiga. Nii ametnikel kui allasutuste töötajatel on peale valimisi olnud väikseid muudatusi, on uusi inimesi, ajad keerulised – väga hästi on toime tuldud. Ja kui nemad tulevad hästi toime, siis see toetab ka meie tööd. Endale panen hinde kolm – ma olen väga enesekriitiline, sest oleksin tahtnud märksa rohkem suuta, aga eks siis on järgmise kolme aastaga veel arenguruumi.
Opositsioon: vald on viidud kehva rahalisse seisu
Millega on praegune võimukoalitsioon hästi hakkama saanud ja millised on puudujäägid või vead?
Kaja Hiis-Rinne Andrus Ilumets.
Andrus Ilumets
Konservatiivide fraktsioon
Hästi on hakkama saadud opositsiooni ettepanekute maha hääletamisega. Hästi on läinud ka sotsiaalvaldkonna ühildamine, sealhulgas kaheksa paralleelse raamatupidamise kaotamine ja teenuste ühtlustamine. Seda tuleks üle kanda ka teistesse valdkondadesse, näiteks noorsootööle ja haldustegevusele. Koalitsioon on juhtinud valla kehva rahalisse seisu. Tuuletorni jätkuvale miinusele ei ole pakutud sisulisi lahendusi. Valla võimekus on vähenenud kaadrivoolavuse ja ebapiisava kompetentsi tõttu. Tellija pädevus ja omaniku järelevalve teehoolduses, jäätmeveos ja ehituse alal on nõrk või puudulik. Näiteks põhikooli ehituse ja inventari osas opositsiooni ettepanek, suurendada eelarvet u 400 000 euro võrra, hääletati jõuga maha, neli kuud hiljem paluti opositsioonilt toetust laenu võtmiseks samaks otstarbeks veelgi suuremas summas. Vaja on lasteaiakohtade lahendust. Oma vigu ei tunnistata ja neid ei saa ühiselt arutada ega vallale parimaid lahendusi leida.
Antti Leigri
Keskerakonna fraktsioon
Praeguse koalitsiooni esimesest aastast on raske midagi head arvata. Kaheksa vallavanema ja kuue vallaga süsteem läheb ainuüksi juhtide palgakuluna maksma veerand miljonit eurot aastas. Eriti häbiväärne, et Sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna jaoks näib Hiiumaal tähtsaim kemplus, kes kellele korraldusi annab, mitte koostöö ja ühistegevus vabariigi valitsusega. Hiidlaste jaoks on see õnnetus, mille tagajärjel tekkivad vermed annavad tunda veel aastaid. Tänane Hiiumaa koalitsioon on viinud valla raskesse majanduslikku seisu, reserve pole kogutud, mida rasketel aegadel kasutada ja puudub kriisiplaan, kuidas valda juhtida nii, et elanikud rahul oleks, mitte ei peaks kogema pidevat vaesust.
