Mullu 12. märtsil kell 23.37 allkirjastasin valitsuse korralduse kehtestada eriolukord meie riigi elanike tervise ja elu kaitseks.
Iseseisvuse taastanud Eesti jaoks oli see esimene taoline. Otsusele eelnesid tõsised arutelud olukorra ja väljavaadete, aga ka kõikvõimalike lahenduste üle. Sellele järgnenud 66 päeva ja 23 minutit aga täitusid suurema kindluse ning üksmeelega. Oli selge, et riik hoolib inimestest ja üheskoos saame enneolematust olukorrast välja pääseda. Mis kõige olulisem, ka saime – mullune suvi oli koroona-aastal puhkuse eest.
Mis meenutusi ja hinnanguid eriolukord ei tooks, on raudkindel, et meil oleks võinud minna palju keerulisemalt. Kuid ei läinud, sest meie seas on Inimesi, kes hoolisid, mõtlesid ja töötasid südamega. Väga paljud neist on nakkusega võitluse eesrindel ka praegu. Loetleda kõiki ei saa ega taha – meie tervise ja elu eest seisavad tuhanded kangelased… küll aga kummardan tänutundega nende ees ja soovin igaühele unistuste täitumist.
Jüri Ratas
Eesti peaminister eriolukorra väljakuulutamise ajal 12. märtsil 2020.
Fakte eriolukorrast
11. märtsil oli Maailma Terviseorganisatsioon hinnanud, et viiruse levik on saavutanud ülemaailmse epideemia mõõtmed.
12. märtsil 2020 kuulutas vabariigi valitsus koroonaviiruse leviku tõttu esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra.
Selleks ajaks oli Eestis leidnud kinnitust 16 inimese nakatumine ja tuvastatud nakkuse riigisisene edasikandumine.
13. märtsil kuulis eriolukorraga kaasnevatest piirangutest – suletud asutused, kauplused, koolid distantsõppel jms – laiem Eesti avalikkus.
14. märtsil kehtestati liikumispiirangud saartele, sh Hiiumaale. Saartele lubati vaid seal alalist elukohta omavaid inimesi, saartelt pääses mandrile erilubadega. Piirang ei kohandunud kaubaveol ja elutähtsate teenuste osutamisel.
17. mail 2020 lõppes eriolukord, mis kestis kokku 66 päeva ja 23 minutit.
18. mail 2020 asendati eriolukord tervishoiualase hädaolukorraga.
9. juunil 2020 viis terviseamet valmisoleku taseme hädaolukorra ohu faasi.
Allikas: kriis.ee