Saarte ja ranniku biosfääri kaitsealade ülemaailmse koostöövõrgustiku kolmas kokkusaamine tõi Hiiumaale UNESCO egiidi all kogemusi vahetama 16 riigi esindajad, kokku 43 inimest.
Tervitussõnad külalistele Brasiiliast, Mehhikost, Tšiilist, Jamaicalt, Haitilt, St. Kitts ja Nevis nime kandvast riigist, Hiinast, Jaapanist, Vietnamist, Filipiinidelt, Lõuna-Koreast, Põhja-Koreast, Portugalist, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Soomest ja Eestist ütles Kassari puhkekeskuse konverentsisaalis Hiiu maavanem Riho Rahuoja.
Maavanem ütles, et UNESCO biosfääriala programm pakub Hiiumaa jaoks uusi võimalusi: “Püüame leida tasakaalu, et kaunis keskkond ja inimene saaksid rahumeeles koos eksisteerida üksteist kahjustamata ning meie metsa, merd ja maad säästlikult kasutada.”
Ta kutsus konverentsil osalejaid tulema meie imekaunile saarele puhkusereisile.
16 riigi kogemused
Keskkonnaameti Biosfääri programmiala nõunik Arvo Kullapere ütles enne konverentsi algust, et kahel pool, üleeile Saaremaal ja eile Hiiumaal, toimunud konverents annab suurepärase ülevaate biosfääri kaitsealadest ja kuuldust on palju õppida. “See on väga põnev ülevaade maailmast, sellest, kuidas biosfääri kaitsealadel tööd tehakse, kuidas kogukonnaga suheldakse, millised on teemad Brasiiliast kuni Jaapanini, saada sellist ülevaadet kodu-Eestis – see on fantastiline.”
Kullapere ütles, et maailma 117 riigis on praegu 710 biosfääri kaitseala ning niisugused kokkusaamised on nn õppimise kohad, kus kogemusi ja edulugusid jagavad nii suured kui väikesed riigid alates Hiinast ja lõpetades Eestiga, ning kus saab otsustada, mida neist üle võtta.
Üks viiepäevase kokkusaamise korraldajaid, UNESCO rahvusliku komisjoni nõukogu liige Toomas Kokovkin, kes on programmi “Inimene ja biosfäär” esindaja Eestis, rääkis, et on töötanud kaitsealade teemaga 22 aastat, kuid nii suur kokkusaamine toimub Eestis esmakordselt. “See on nagu ikka – meile tundub kõik, mida me teeme, nii tavaline, aga väljaspool väärtustatakse meid rohkem kui me ise oskame hinnata,” selgitas ta, miks kolmas ja nii ulatuslik kokkusaamine otsustati korraldada Eestis, st Saare- ja Hiiumaal.
Hõre asustus on ohtlik?
Poliitiliselt tähtsaks nimetas Kokovkin, et peaaegu esimest korda said Saare- ja Hiiumaal kokku ning suhtlesid selle valdkonna spetsialistid Põhja- ja Lõuna-Koreast: “Muidu nad omavahel üldse ei suhtle ja ei tohigi rääkida.”
Ta rääkis, et osalejad on esitanud huvitavaid küsimusi. Nii näiteks küsisid põhjakorealased meie hõreda asustuse kohta, kas see pole inimestele ohtlik nii eraldi elada. Üks hiinlane aga sai kerge kultuurišoki, kui kõndis Kassaris keset maanteed ja kümne minuti jooksul ei tulnud vastu ühtegi inimest – see tegi talle lõputult nalja.
Kokovkin rääkis, et külalised viidi vaatama loodusega seotud LEADER projekte – Orjaku sadama arendusi, MTÜ Ajaloolised Võtted pesapaika Rebasseljal, aga ka Kõpu tuletorni, Hiiumaa muuseumi ja Soera talumuuseumi. Ta avaldas lootust, et osalejatele jäi pakutavast hea mulje, kuid tõdes samas, et korraldusega oli probleeme – Hiiumaal on keeruline korraga majutada u 40 inimest. “Minu mõte on olnud asja mitte ilustada, vaid näidata kõike nagu on.”
