Kassari haridusselts avas külaülikooli

MTÜ Kassari haridusselts tähistab saja aasta möödumist seltsi samanimelise eelkäija asutamisest sündmuste­sarjaga, mille avas seltsi juhatuse liige Linda Tikk loenguga Kassari külaülikoolis.
“Kassari rahvamaja oma ajaloo ja õhustikuga on väga sobiv koht külaülikoolile,” ütles haridusseltsi asutamisest ja edasistest aastatest ülevaate koostanud Linda Tikk.
Tegu on ööülikooli formaadist inspiratsiooni saanud koosviibimisega, mille korraldamise selts esimest korda ette võttis.
Tiku sõnul on vähetõe­näoline, et Kassari haridusseltsi valduses olevasse endisesse koolihoonesse veel kool tuleb, kuid sada aastat on selles paigas olnud kohaliku kogukonna vaimne kese ja praegused seltsi liikmed on seda traditsiooni jätkamas.
“Aastaks 1922 oli käimas juba sõjaaastatel alanud kampaania, milles ärgitati tõstma rahva haridustaset,” iseloomus­tas Tikk toonast aega, mil noores Eesti riigis nappidele võimalustele vaatamata (haridus)seltse asutati. Protsessi juhtis just selleks loodud haridusministeeriumi rahvahariduse osakond ja eesmärgiks oli, et “Eesti rahvas teadlikku, kultuur-rahva elu hakkaks elama”. Selle vooga läksid kaasa ka Kassari inimesed, pannes aluse kohalikule haridusseltsile 21.(22.) septembril 1922.
Tikk märkis, et mitte­tulundusühingute registrist võib jääda esmapilgul mulje nagu oleks selts asutatud aastal 1998, ent see on seltsi tegevuse taastamise, mitte asutamise aeg.
Seda, et haridusseltsil tänavu septembris sajas sünni­päev on, tõendab nööritud protokolliraamat, milles on seltsi asutamise sissekanne. Säilinud on ka seltsi vana pitsat. Mõlemad reliikviad on eraomanduses, kuid kokkuleppel on neid võimalik näha ja vajadusel kasutada.
Haridusseltsi juhatuse liige Roberta Laas ütles, et üldjoontes on plaanid juubeli­aasta tähistamiseks paigas ning nad kuulutavad üritused välja, kui toimumisaeg lähemale jõuab.
Tähistamist jagub kogu aasta peale
Oodata on kultuurimatku, et tutvuda Kassariga seotud kultuuriinimeste ja nende elukohtadega ning muusikaüliõpilaste kontserte Kassari kabelis, publiku ette tuleb uus teatritükk ja peetakse pidulik sünnipäev septembris. Kindlasti hakkab igakuiselt aset leidma loeng külaülikoolis.
Järgmine loeng toimub kuu aja pärast, laupäeval, 26. veebruaril, mil Riho Lutter räägib rahvamaja naabruses elanud seltsi asutaja ja esimese esimehe Aleksander Kerneri/Kärneri, hüüdnimega Paki Sass, eluloost. Laasi sõnul oli Sass värvikas kuju, keda on hüütud Kassari Paganiniks. Ta oli seotud Eesti toonaste suurkujudega, oli palju reisinud, keeled suus, mängis viiulit.
Märtsikuus tutvustab Maarja Undusk raamatut oma emast, kirjanik Ellen Niidust. Raamat on koostatud elusündmuste, arhiivimaterjalide ja kirjatööde põhjal.
Aprillis, peale lihavõtteid on plaanis eksootiline teema, mis viib mõtted Jordaaniasse, varakristluse sünnimaale. “Ootamatul kombel saab tõmmata paralleele ka Kassari kabeliga,” lisas Laas huvitava seose.
Seltsi jaoks erilise aasta tähistamist veab n-ö tuumikgrupp, kuhu Laasi sõnul peale tema ja Linda Tiku kuuluvad veel Heli Tuisk, Merike
Niimann ja Riho Lutter. “Oleme ise väga põnevil ja loodame, et saame oma plaanid ellu viia ning kõik huvilised vastu võtta.”
Seltsi lojaalsetele osalejatele ja külalistele kinnitas Laas, et juubeliürituste kõrvalt ei kao kuhugi ka seltsi tava­pärased sündmused.
Kutse kokku saada
“Nüüdsel ajal ei ole meie mõte hakata kellegi haridustaset tõstma, vaid me tuleme kokku huvist selle vastu, kes ja mis siin enne meid on olnud ja et midagi uut teada saada, asju omavahel arutada ning silmast-silma suhelda,” selgitas Tikk seltsi eestvedajate taotlust. Roberta Laas ütles täienduseks, et nelja aasta kestel, mil ta seltsiga seotud, on korraldatud küll kontserte ja kohvikuid, ent tahaplaanile on kippunud jääma see osa tegevusest, mis õigustaks haridus­seltsi nime. Samas on Kassaris tema sõnul fantastilised laia silmaringiga inimesed, kes saavad paljuga üksteist vastastikku rikastada.
“Meie mõte on, et inimesed tuleksid kohale,” toonitas Laas. Kui külaülikooli loengust tehakse videoülekanne, on see mõeldud nendele, kes tõesti ei saa tulla. Kuid väikese kogukonna, seda enam ühe küla piires, on tema sõnutsi vaja hoida omavahelist sõbralikku läbikäimist, mida kaude ei saavuta.
Juhatuse liige Heli Tuisk pakkus, et juubeliaasta võib eriti kordaläinuks lugeda, kui need kokkusaamised lähendavad kogukonnaliikmeid omavahel, näiteks noori ja vanemaealisi, põlis- ja ise­hakanud hiidlasi, püsi- ja suve­hiidlasi.
Roberta Laas lubas, et kõik sündmused saavad olema mingit otsa pidi Kassariga seotud ja juubeliprogrammist
on oodatud osa saama lähi­konna elanikele lisaks ka huvilised kaugemalt.