Kuri sügislaada ajal sai kuulata arutelu Euroopa Liidu ja Hiiumaa seoste üle ning teha ettepanekuid elu paremaks muutmiseks nii kohalikul, riiklikul kui kogu liidu tasandil.
Laupäeva hilishommikul, kella 11 paiku oli kuues Kuri sügislaat täies hoos. Natuke oli laadamelu kosta ka seltsimaja kõrval suures telgis, kuhu Euroopa komisjoni Eesti esinduse kutsel olid kogunenud Euroopa Tuleviku konverentsi arutelude sarja osalised.
Vestlust juhtis ERR ajakirjanik Joonas Hellerma, kelle sõnul olid külalisteks valitud nii poliitiliselt neutraalsed kui poliitiliste jõudude esindajad: Hiiumaa ettevõtjate liidu juhataja Arno Kuusk, SA Hiiumaa Muuseumid teadusdirektor Helgi Põllo, Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Üksvärav, Annely Veevo Erakond Isamaa, Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Antti Leigri Keskerakonna, Margit Kagadze valimisliidu Ühine Hiiumaa ja Aivar Viidik Reformierakonna esindajana.
Euroopa Tuleviku konverents on ellu kutsutud selleks, et inimesed saaksid öelda sõna sekka Euroopa Liidu ja Euroopa arengute kohta. “See on katse tuua inimesi lähemale Euroopa Liidule,” selgitas Hellerma ja lisas, et mastaapse kaasamiskampaania käigus pakutud ideid kogutakse sooviga need ellu viia.
Ettepanekuid sai esitada kohapeal, samuti on selleks loodud üleeuroopaline veebiplatvorm futureu.europa.eu, mis on avatud eeloleva aasta kevadeni.
Kuris koguti ettepanekud telgi sissepääsu juures lauale pandud karpi. Ühele ettepaneku tegijale oli korraldajatel üllatusauhind, Hiiumaa kirjaga pusa. Selle andis ürituse lõpul üle Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets.
Moderaator kutsus arutelus osalejaid esile tooma, mida Euroopa on Hiiumaale andnud, milline on või peaks olema Hiiumaa koht Euroopas ning mis on need teemad ja tegevused, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata.
Pooleteise tunni jooksul avasid panelistid oma vaateid, mis ulatusid minevikupärandist tulevikuvisioonideni, puudutades moel või teisel elu Hiiumaal. Arutlejad tõdesid, et eelkõige seostub Euroopa meile toetustega, mida on saanud avalik, ettevõtlus- ja mittetulundussektor nii “pehmete” projektide jaoks kui investeeringuteks. Sedakaudu, võimalusi pakkudes, on EL kohal ja tahes-tahtmata mõjutab kohalikke elanikke.
Seosed Euroopa ja Hiiumaa vahel on mõistagi laiad ning käsitleda jõuti sellest vaid väikest osa. Esinejad tõid näiteid vastastikuste majandus- ja kultuurisidemete, turismi ja looduse, ühistranspordi ja metsamajandamise, taastuvenergia kasutamise ning oma inimeste hoidmise vajalikkuse kohta – kui nimetada olulisemaid märksõnu, mis jutus kõlasid.
Taolisi silmast-silma arutelusid ei toimu just sageli, rääkimata argumenteeritud avalikest debattidest kogukonnale parimate lahenduste väljaselgitamiseks mõnel konkreetsel teemal. Ent kuulamas oli vähe inimesi – vahepeal mõned, siis pisut enam. Keit Kasemetsa andmetel oli veebi teel jälgijaid paarikümne ringis.
Eestis sai arutelude sari alguse Tartus, Prima Vista festivalil nädalapäevad tagasi. Lisaks Tartule ja Hiiumaale toimuvad sarnased arutelud veel selle nädala kolmapäeval Tallinnas, Tallinn Music Week festivalil, 9.oktoobril Võrus, Uma Mekk laada raames ning 14.oktoobril Pärnus.
Rahandusministeeriumi andmetel on 17 aastaga, 2004 kuni 2021 juuli lõpp, Hiiu maakonda investeeritud 39 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi. Ühe elaniku kohta teeb see 4150 eurot, mis on maakondadest teisel kohal. Veel suurem,5478 eurot on toetussumma elaniku kohta Järvamaal. Toetuste kogusumma on suurim
Harjumaal.
Allikas: Hiiu Leht
10. september 2021
