Connect with us

Uudised

Esimene äike tuli vaikselt

Mullu aprilli algul kirjutasime, kuidas 7. aprillil üle tunni aja möllanud esimene äike kostitas Hiiumaad ja Saaremaad 19 ohtliku pikselöögiga. Tänavu jõudis äikesepilv saarte kohale kuu aega hiljem, 6. mai päeval ja saatis kella 15 paiku Kõpu poolsaare kohal maa poole paar tagasihoidlikku pikselööki.
Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist-meteoroloog Meila Kivisild ütles, et 6. mail registreeriti Kõpu lähistel kaks pilv-maa välgulööki: “Sealkandis olid need jah selle aasta esimesed, kuid kogu Eesti esimene pilv-maa välgulöök oli Lääne-Virumaal 7. aprilli päeval.”
Keskkonnaagentuuri kommunikatsiooni peaspetsialist Valdo Jahilo rääkis eelmisel aastal, et pilv-maa-tüüpi välk on ohtlikum kui pilvedevahelised või pilvedesisesed välgud, kuna nii püsib võimalus, et välk võib kusagile sisse lüüa. “Tavaliselt on ühe pilv-maa tüüpi välgu elueaks 0,2 sekundit ja selle ajaga vahetatakse kuni 30 impulssi, mis tähendab, et nii palju kordi käib laeng maa ja taeva vahet.”
Välgulööke registreerivad Eestis kaks välgudetektorit, millest üks asub Tartus ja teine Lääne-Nigulas.
Välgudetektori andmete põhjal oli kõige enam äikesega päevi mullu juulis – äikest registreeriti 16 päeval. Kõige rohkem pilv-maa tüüpi välkusid oli 8. juunil – 7256 välgulööki.
Äikesepilve liikumist saab jälgida ka veebilehel Real Time Lightening Map, mis näitab äikeselöökide asukohta ja võimaldab n-ö õigel ajal elektriseadmed võrgust välja tõmmata.
“Päris täpselt ei oska öelda, kust kohast sealsed andmed tulevad, kuid tõenäoliselt on seal kajastatud ka keskkonnaagentuuri mõõtmisandmed,” ütles Kivisild.
Vanarahvas uskus, et kui enne jüripäeva [23. aprilli] müristab, tuleb külm kevade. Tänapäeva meteoroloogid selliseid seoseid ei kinnita.

Veel lugemist:

Fotogalerii

Hiiumaa motoklubi Insula Deserta tegi laupäeval reisi Heltermaale, kus kasiti Ranna-Ellaks kutsutavat kuju. Lisaks külastasid motomehed üheskoos ka Hiiumaa maakauplusi. Fotod Eike Meresmaa