Connect with us

Krimi

Endine rentnik lõhkus paadikuuri

Reedel asus Kärdla sadama paadikuuri eelmine rentnik Heimar Kuuskler koos töömeestega lõhkuma paadikuuri, kust ta oli pidanud Resto Kuur nimelist söögikohta. Toimuvasse sekkusid paadi­kuuri omanikud ja politsei, kuid kahjustusi ära hoida ei õnnestunud.
Olukord kulmineerus reedel, 12. märtsil, kui eelmine rentnik Heimar Kuuskler saabus koos töömeeste ja tööriistadega, viis enda vara hoonest välja ja asus lõhkuma hoone põrandat. “Eelmine rentnik teatas, et kuna tema sai muldpõrandaga hoone, lõhub ta ehitatud põranda hoonest välja, sest see olevat tema oma,” vahendas sündmus­kohal olnud paadikuuri omaniku, SA Hiiumaa Sadamad juhatuse liige Liina Härm.
Kohale kutsuti politsei ja osapooled pöördusid advokaatide poole. Pärast esindajate nõupidamist lõpetas eelmine rentnik laupäeval, 13. märtsil maja lõhkumise ja jättis kohalolnud sadama esindajatele lõhutud põrandaga, ilma ühe ukseta ja ühe lahtise uksega hoone, millest oli kogu inventar välja kolitud, lisaks oli hoone must ja täis prügi.
Õigust jääb ülegi
Kuuskler vastas ajakirjaniku päringule viitega võlaõigus­seaduse § 285 lõige 3le: “Üürnik võib üürilepingu lõppemisel ära võtta asjale tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik asja kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust parendust või muudatust ära võtta, kui üürileandja tasub talle selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on parenduse või muudatuse äravõtmiseks õigustatud huvi.”
“Ma soovisin neid aknaid ja uksi kasutada uues restoranis – õigustatud huvi oli olemas,” ütles Kuuskler pühapäeval Hiiu Lehele, et vajab ust uue kohviku jaoks, mille avada kavatseb. “Restoranil ei olnud algselt aknaid ja uksi ja minu soov oli taastada algne olukord,” lisas ta.
Veel viitas ta sama seaduse § 286 lg 1, mis sätestab, et kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürile­andja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist.
6500eurose hüvitise eest pakkus ta uuele rentnikule terrassi, kuid seda too ei soovinud.
“Terrass on kenasti omal kohal hetkel, aga plaan oli peale lund see ära viia nagu kokkulepe oli,” ütles Kuuskler pühapäeval.
Rendilepingus kirjas teisiti
Kuuskler ütles, et tema advo­kaat on rendilepingu üle vaadanud. “Mul advokaat vaatas lepingu üle ja lähtusin sellest,” õigustas Kuuskler oma tegevust.
Rendilepingu sadama paadikuuri toitlustuskoha rajamiseks ja pidamiseks sõlmis tollane Kärdla sadama sihtasutus Kuuskleri firmaga OÜ Bright Solution 1. veebruaril 2015 tähtajaga 31. detsember 2019. Poolte kokkuleppel pikendati lepingut 30. septembrini 2020.
Sel aastal korraldas praegu sadamat haldav SA Hiiumaa Sadamad uue rendikonkursi ja konkursi võitis uus rentnik, OÜ Paljasjalg. Nii tuli Kuuskleril asjad paadi­kuurist välja kolida.
“Kuna talvel on Kärdla sadama restoran suletud, lubati eelmisel rentnikul enda inventar hoonest ära viia siis, kui selgub, kes on hoone järgmine rentnik. Pärast uue rentniku selgumist viivitas eelmine rentnik asjade äraviimisega. Seejärel avaldas ta soovi eemaldada hoonelt osi ja terrass,” selgitas juhatuse liige Liina Härm.
Härm viitas eelmise rentnikuga sõlmitud rendi­lepingu punktile 2.2, milles on kirjas, et “lepingu eesmärkide saavutamiseks rajab rentnik oma kuludega sadama keskkonnaga kokku sobiva esteetilise teeninduskeskkonna ja rajatised”.
Sama lepingu punktis 4.10 on kirjas, et “rendilepingu lõppedes kohustub rentnik jätma rendileandjate valdusesse ning omandisse selle osa rentniku poolt rajatud taristust, mis moodustab ühtse terviku rendileandja rajatistega (sh rendipind), rendileandja omandisse või rendileandja valdusesse kuuluva varaga ning rendile­andja poolsete investeeringutega.”
Härm kinnitas, et vastavalt lepingule jäävad hoone parendused hoone omanikule ja eelmisel rentnikul ei ole õigust nõuda nende hüvitamist.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised. Vastavalt sama seaduse § 55 on ehitise olulised osad asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata.
“Ehitiselt ukse, akna, põranda ja muu sellise eemaldamine on ebaseaduslik,” kinnitas Härm. “Omavoli ei ole vaidluste lahendamiseks lubatud viis ja sellele võib järgneda kriminaalkaristus. Kohal viibinud ja toimunu fikseerinud politsei jätkab oma toimingutega. Tsiviilõiguslikult on hoone omanikule kahju tekitatud ning on tekkinud alus nõuda kahju hüvitamist.”
Liina Härm ütles, et selle looga tegelevad edasi politsei, advokaadid ja kohus: “Küllap saavad vaidlused ja menetlused lahendused, restoranihoone aga antakse üle uuele rentnikule ja sadam tegeleb kahjude hindamisega.”

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...