Laupäeval avati Kärdla sadamas pidulikult supluskoht ehk üks lihtne seitsme astmega redel, millelt talviti jäisesse merre sumatada.
Talisupleja Aivar Viidik, kes seda harrastanud paar aastat, märkis enne vetteminekut, et pole varem ühe redeli pärast veel sellist elevust näinud. “Tulin enne just keskväljaku laadaplatsilt mööda ja seal oli kindlasti vähem rahvast,” ütles ta ja sumatas vette.
Seejärel ronisid vette kaks punases kuivülikonnas merepäästepäkapikku – Liina Härm ja Anti Reivart, kes suplejaid turvasid. Ja siis ülejäänud kordamööda. Kuigi veesooja oli vaid 1,7 kraadi ja õhusooja 6 kraadi, tekkis vette minejaist lausa järjekord. Paari tunni jooksul käis ujumas poolsada inimest, pealtvaatajaid ja imestajaid oli teist samapalju või enamgi.
“Oli “vanu kalu” ja neid, kes läksid talvel merre esimest korda. Oli ujujaid teismeeast kuni 70. eluaastani. Oli ujujaid mandrilt ja muidugi Hiiumaalt,” loetles Härm.
Huvi oli nii suur, et võib tekkida vajadus panna sadamasse teine redel veel. Talisupluskohti soovitakse juba ka teistesse Hiiumaa sadamatesse ja näiteks Orjaku ootab järjekorras, et Käina kandi rahvas saaks sealpool ujumas käia.
“Mõtteid on ja see on selline üdini positiivne ettevõtmine ja ainult rõõmsad emotsioonid,” ütles Härm, et sadam on uue võimaluse üle väga rõõmus ja tegu on väga õnnestunud asjaga.
Mõtte, et sadamas võiks olla redel talisuplejate jaoks, käis välja Anti Reivart, kes Hiiumaa ametikoolis õpib väikesadama juhiks ja oli sel suvel sadamas praktikal.
“Koolis anti meil igasuguseid ülesandeid ja Kärdla sadama puhul oli vaja leida midagi, mis inimesi ka väljaspool hooaega sadamasse tooks,” selgitas ta.
Nii käis Anti mõtte Liinale välja. Ja kui Karin Kokla, kes on ka üks talisuplejate aktiivseid eestvedajaid, küsis Liinalt, kas kuidagi oleks võimalik sadamas mingi talvine vettemineku võimalus korraldada, saidki kaks head mõtet kokku.
Eelmisel nädalal ehitasidki töömehed Kärdla sadama keskmise kai juurde talisupluskoha – paigas on soojustatud käsipuudega redelike, roheline vaibake kail ja pink-käsipuu, kuhu ujuja saab riided panna.
Reivart ütles, et taliujumine kogub üha populaarsust ja talviseid ujumiskohti tehakse aina juurde – üks on näiteks Tallinnas Pirita sadamas ja seal käib päevas 400–500 talisuplejat ja -ujujat.
Samas hoiatas ta, et talisuplust esimest korda proovima ei tohiks minna üksinda. Samuti ei maksa redelist lahti lasta ja ujuma minna enne, kui hingamine korras. Esialgu piisab ehk sellestki, kui end 20 sekundiks vette kasta. Tuge soovitas ta küsida Hiiumaa taliujujate sotsiaalmeedia grupist.
Talisuplejad esitasid projekti “Taliujumisala Kärdla sadamas” ka Hiiumaa valla 2021. aasta kaasava eelarve rahvahääletusele, kus see sai kolmanda koha.
Kuna töö maksumus oli suhteliselt väike, veidi üle tuhande euro, sai selle ära teha valla eelarvest ega pidanud järgmist aastat ootamagi.
“Suvel võetakse redel välja ja järgmisel sügistalvel pannakse vette tagasi – see on meil ikka aastateks nüüd,” oli Liina Härm rahul.