Hiiumaal käinud siseminister Mart Helme ütles, et saare siseturvalisust võivad ohustada suvised rahvamassid, kelle seas võib olla probleemselt käitujaid ja narkootikumide saarele toojaid.
Siseminister Mart Helme külastas reedel Saare- ja Hiiumaad, et saada ülevaade Lääne prefektuuri piirivalvest ja külastada haldusala asutusi. Saaremaal käis minister Kuressaare kordonis ning politsei ja päästeameti Kuressaare ühishoones.
Hiiumaale helikopteriga saabunud siseminister kohtus turvalisuse nõukogu liikmetega, tutvus Kärdla politseijaoskonna ruumide ja töötajatega ning vaatas üle politseijaoskonna veesõidukid Kärdla sadamas. Minister leidis aega ka lühiintervjuuks Hiiu Lehele.
Hiiumaa, nagu ka mitmete teiste suvituspiirkondade siseturvalisuse probleemiks nimetas ta suvist plahvatuslikku rahvaarvu kasvu, millele politseijõududega keeruline reageerida.
“Suvel on Hiiumaal kolm korda rohkem inimesi kui talvel. Kui on väga palju võõraid, siis võõrad toovad kaasa teatud probleeme, nii käitumuslikke kui ka näiteks narkootikume. Siis on väga raske tavapärase koosseisuga nende probleemidega hakkama saada,” selgitas minister.
Teiseks ja kasvavaks probleemiks nimetas ta noorte narkootikumide-, eriti kanepitarvitamist, millega tegelemiseks on minister novembris kokku kutsunud komisjoni.
“Kanep on muutunud tõesti nuhtluseks ja kui ma eile lugesin uudist, et Soomes arutatakse kanepi legaliseerimise võimalikkust, siis mõtlesin, jumal, miks küll,” rääkis minister.
Minister viitas äsja Hiiumaal avastatud kanepikasvandusele ja tõdes, et probleem jõuab ka saartele.
Välisohtudest rääkides ütles minister, et Eesti saared vajaks ühte mehitatud pataljoni.
“On selge, et ainult politseinike ja kaitseliitlastega me saari kaitsta ei suuda,” nentis minister Helme.
“Ja saared võivad sõjaolukorras olla see kõige magusam asi, mille meie potentsiaalne vaenlane okupeerib ja kasutab neid uppumatute emalaevadena, kuhu on võimalik paigutada raketitõrjekompleksid ja Eesti sisuliselt blokeerida,” joonistas ta välja ka võimaliku stsenaariumi.
Minister ütles, et sellist stsenaariumi näha ei soovita: “Soovime, et meil oleks selline heidutus, et võimalik vastane ei proovikski meie saari okupeerida ning teaks, et igast suunast, kust ta ka püüab Eestisse tungida, on tal vastas professionaalsed kaitsejõud.”
Minister ütles, et see omakorda eeldab mahukat ressurssi, mida kaitsejõududel praegu pole ja mida pole kaitsejõududele ka võimalik eraldada. Ka sõjaväestatud piirivalvet, nagu oli kirjas EKRE valimislubadustes, pole plaanis taastada. Küll on kirjas eraldi piirivalve struktuuriüksuse taastamine PPA sees. Esimeseks sammuks selles protsessis nimetas ta sisekaitsereservi moodustamist. Minister ütles, et praegu pole Eesti vabariigil ka enamaks võimekust ja edasi minnakse “lühikeste sammudega”.
“Teeme praegu eeltööd, et selgitada, kus meil piirikaitses on lüngad, aga ma ei ole kindel, et selle valitsuse ajal nende kõikide kõrvaldamiseni jõutakse, aga kui me eeltöö ära teeme ja mõned lüngad kõrvaldame, siis oleme ka midagi teinud.”