erakogu Eesti on puukide leviku poolest üks kõrgeima riskiga piirkondi Euroopas, kus puugid on aktiivsed aprillist oktoobri-novembrini.
Pärast puugihammustust tasuks enda tervise jälgimisele pöörata tavapärasest enam tähelepanu ja vajadusel teha puugilevitavate haiguste test.
Kuigi eelkõige ohustavad puugid maapiirkondade elanikke ning metsanduses ja põllumajanduses töötavaid inimesi, kes veedavad kas ametist või elustiilist tulenevalt rohkem aega looduses, võivad puugid varitseda ka linnas asuvates parkides või kodumurul.
Metsas käies tuleks oma nahka pidevalt kontrollida ja pärast puugihammustust puuk kiiresti eemaldada.
Eestis levivad puugid võivad kanda puukentsefaliidi või puukborrelioosi haigustekitajaid. Kui neist esimese puhul võib haigusetekitaja puugi süljega üle kanduda mõne minuti jooksul, siis puuborrelioosiga nakatumine võtab kauem aega. Seetõttu on esmatähtis puugi kiire eemaldamine. Puuk tuleks eemaldada ettevaatlikult, mitte pigistades teda tagaosast, vaid võttes kinni võimalikult naha lähedalt. Hammustuse kohta tuleks pesta vee ja seebiga või desinfitseerida.
Väga oluline on peale puugi eemaldamist oma tervist jälgida. Entsefaliidi sümptomid võivad välja lüüa juba neljandal päeval peale haige puugi süljega kokkupuutumist. Nakatumise tunnusteks on üsna kõrge palavik, väga halb enesetunne, iiveldus ja oksendamine, mis kestavad umbes nädala. Peale seda osa inimesi terveneb, kuid osadel tungib viirus peaajju. Seejärel ilmnevad sümptomid nagu tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine, teadvushäired, krambid või halvatus. Siis tuleks kiiremas korras pöörduda arsti poole.
Puukborrelioosi sümptomid võivad ilmneda veelgi varem – juba teisel päeval pärast puugi avastamist. Esmasteks sümptomiteks on enamasti kasvav suur punane sõõr hammustuskoha ümber, liigese- ja lihasvalu ning palavik.
Samas võivad sümptomid ilmneda ka alles kaks-kolm nädalat hiljem ja pooltel juhtumitel ei pruugi sümptomeid esialgu üldse avaldudagi. Samas võib diagnoosimata ja ravimata jäänud puukborrelioos põhjustada tõsiseid närvisüsteemi-, südame- või liigesekahjustusi.
Kui parim kaitse entsefaliidi vastu on vaktsineerimine, siis borrelioosi ei ole kahjuks võimalik vältida. Parim, mida oma tervise heaks saame teha, on olla teadlik, millised on borrelioosi sümptomid ja läbi testimise jõuda haigusele võimalikult kiiresti jälile.
Kindlasti tuleks puugitest teha siis, kui nahal on olnud puuk või kui on tekkinud vähemalt üks haiguse sümptomitest: nahalööve, väsimus, lihasvalud, kerge palavik, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas, näonärvi halvatus.
Puukborrelioosi on võimalik testida nii perearsti juures kui ka apteegis*. Apteegis tehtava borrelioositestiga on võimalik borrelia bakteri vastaseid antikehi verest määrata alates kolmandast-neljandast nädalast peale oletatavat puugihammustust.
Testi tegemiseks võetakse patsiendi sõrme otsast üks-kaks tilka verd ning vastuse saab 10 minuti jooksul.
Kuna perearsti juurde võivad olla mitmepäevased järjekorrad, on apteegis tehtav test kiire ja mugav viis oma esmaste kahtluste kinnitamiseks. Täiendavate uuringute, diagnoosi ja ravi määramiseks tuleks seejärel siiski pöörduda oma perearsti poole.
* Puukborrelioosi testimine Benu apteegis maksab 7–10 eurot. Hiiumaal asuvas Benu apteegis puukborrelioosi kiirtesti ei tehta. Lähim apteek, kus seda eelregistreerimisel teha saaks, on Kuressaares. Apotheka apteekidest saab osta koduse puukborrelioosi kiirtesti, mille hind ligi 30 eurot.
Margot Lehari
proviisor
