Harda Roosna 
“Võib-olla oli ka teil endil huvitav korraks peatuda, heita pilk tagasi ja siis mõelda, kuidas kõik muutub,” ütles Andrus Ilumets kolmapäeval Rannapaargus esseedest kokkuvõtteid tehes.
Ilumets märkis, et tänavu osalesid konkursil kõik 36 Hiiumaa gümnaasiumi abiturienti ja kõik kirjutajad olid insaiderid ehk nägid tuleviku Hiiumaad läbi iseenda. Varasematel aastatel on olnud ka palju neid, kes kodusaare tuleviku üle arutlesid kõrvaltvaataja, autsaideri pilgu läbi. Veel ütles ta, et seekord oli kirjutajate hulgas palju romantikuid ja žürii antud punktid jagunesid väga paljude tööde vahel.
Miks ta seda teeb?
100eurose kolmanda koha preemia saanud Hanna Lige ütles, et ei oska arvata, miks Andrus Ilumets abiturientidele esseekonkurssi korraldab.
“Olen isegi mõelnud, miks ta seda teeb – võib-olla sellepärast, et Hiiumaa vajab noorte pilku ja ehk aitab see Hiiumaal areneda, kui on rohkem teada, mida noored arvavad ja kuidas noored näevad oma tulevikku?” pakkus ta.
Hanna sõnul oli essee kirjutamisel kõige suuremaks takistuseks see, et ta on kogu oma elu arvanud, et ei tule kunagi Hiiumaale tagasi.
“Minu jaoks on siin kõik väga piirav tundunud, nagu ma ka essees kirjutasin,” ütles ta. “Aga kui ma hakkasin sügavuti mõtlema, jõudsin kuidagi sinnani, millised väärtused Hiiumaal on ja mida inimesele tegelikult annab siinne rahu ja ilu.”
Auhinnalise kolmanda koha saamine oli tema jaoks üllatus, sest kirjutas essee valmis tükk aega tagasi ja tal ei olnud tulemuste suhtes mingeid ootusi. Sellepärast polnud veel ka plaani, mida preemiarahaga peale hakata.
“Eks nüüd tuleb Hiiumaalt ära kolida – lähen ülikooli ja raha läheb kindlasti vaja,” arutles Hanna, kel plaan minna Tallinna psühholoogiat õppima.
Abiturientide närvesööv eksamiperiood hakkab ühele poole saama ja reedel on viimane, matemaatika eksam.
Hanna ütles, et pinge mahavõtmiseks ütleb ta iseendale, et eksamid ei defineeri tema teadmisi ega teda ennast: “Mina andsin endast parima ja läks nagu läks.”
Võidutöö autor: Hea võimalus
Võidutöö autor Mattias Malk pakkus, et Ilumets on Hiiumaa elu arendaja ja korraldab noortele esseekonkurssi sellepärast, et nad saarele tagasi tuleksid.
“On hästi tore, et ta sellist asja teeb ja lisaks pakub oma maja meie lõpupeo jaoks – see on väga tänuväärne,” ütles Malk.
Mattias ütles, et on mõelnud kodusaarele tagasitulekust küll ja essee oli hästi hea võimalus täpsemalt visualiseerida tulevikku, kuidas siin võiks kõik olla. “See ei ole ideaalne tulevik, vaid üks võimalik tee,” täpsustas ta.
Küsimusele, kas ta näeb ka endal mingit rolli Hiiumaa arengutes, vastas Malk, et lähima 20 aasta jooksul suurt rolli ehk mitte. Siiski ütles ta, et on kooli kõrvalt üht-teist teinud oma kogukonna heaks ja jõudumööda soovib ta sellesse panustada ka edaspidi.
“Kõige uhkem olen selle üle, et noortekoguga korraldasime lanparty,” ütles Malk, et võrgupidu, mida saarel pole ammu tehtud, läks hästi korda. Ka oma essees kirjutas ta ühe teemana e-spordi arengust.
500eurose auhinnaraha aga lubas ta kasutada oma unistuste täitmiseks. Mattiasel on plaanis minna Tartusse informaatikat õppima ja tema soov on saada selgeks programmeerimine ja kõik muu, et saada tõeliseks ITvaldkonna tegijaks.
Emakeeleõpetaja Tiiu Heldema märkis lisaks, et Mattias on eriline õpilane, kes kooli kõrvalt käis Haapsalu kolledžis informaatikat õppimas.
Keegi peab tegema
Ilumets ütles, et ettevõtjana pakub talle huvi, millest noored unistavad ja mida nad ootavad Hiiumaa arengutelt, et teaksime saareelu edendada nii, et nad tagasi tahaks tulla.
“Eks me peame olema valmis selleks, et nad lähevad ja kui nad tulevad, siis pigem sel juhul, kui nende elu siin on korraldatud,” tegi ta kolme aasta töödest järelduse. “Ja pigem tulevad tagasi pehmemate erialade inimesed – kunstnikud, disainerid, IT-inimesed.”
Tema järeldus sellest on, et metsamehi ja madruseid ning muid lihtsama töö tegijaid eriti ei tule ning selle tühikuga peame me ette arvestama.
Teisalt saavad õpilased tema sõnul juba väga hästi aru, et maailmas on piirkondi, kus inimesed enam hästi elada ei saa ja arvata on, et need inimesed kord tee siia leiavad.
“Kas on need siis päris sõjapõgenikud, kliimapõgenikud või põgenevad nad urbanistlikust keskkonnast, kuna ei taha enam seda tüüpi keskkonnas elada ja otsivad sellist keskkonda, mis meil Hiiumaal on olemas.”
Küsimusele, miks ta sellist konkurssi teeb, vastas Ilumets: “Keegi peab seda ju tegema. See on minu tagasihoidlik katse kaardistada meie noorte mõtteid enne kui nad kõik siit lendu lähevad ja panna nad mõtlema oma kodusaarele, sellele, kuidas nad on siiani jõudnud ja mis nüüd edasi tuleb.”
Tänavu toetas Ilumetsa algatust ka Hiiumaa ettevõtjate liit.
